majajass majaja|ss Har, g -sõ Krl kobras majajass eläss vaśt vi̮i̮n, ta `sulgvat i̮i̮ kinniʔ Krl; majajass käüvät `üllen pu̬u̬n, nu̬u̬ naha ollõv `väega `kalliʔ; majajass ja udrass eläss vi̮i̮ veeren Har Vrd majass1

majass1 majass Har Rõu kobras Vrd majajass

Paleozooloog Lembi Lõugas jätkab siinkohal artikli "10 000 aasta kobrast Eestis" II osaga, milles jõuab kopramuististe jälgi lugedes 19. sajandisse välja – mil kobras Eestist kadus. Lembi kõneles samal teemal ka neljapäeval, 31. jaanuaril kopra-aasta avamisel Tallinna Loomaaias.


[www.looduskalender.ee]

mul ei tule kuidagi meelde, kuidas kobrast regivärsis nimetatakse.

minu meelest pole temast seal mingit jälge. ei meenu ka mingeid mõistatusi ega jutte.

väga imelik, et niivõrd silmatorkav elukas nii ruttu täielikult unustati.

Eks ta imelik ole küll jah. Soomest leidsin vaid ühe toreda (millele vasteid eestist mitte) ning leidsin, et ilmselt ei pea ka rohkem otsima:
(The Viking Age in Åland. Insights into identity and remnants of culture. Joonas Ahola, Frog & Jenni Lucenius 2014)

"if the beaver were thus totemically or otherwise significant to the mythology, indications of its significance can be expected to manifest in the symbolic
matrix of neighboring cultures, especially if this significance is identified with
immigration or contacts with one of those cultures. however, the beaver lacks a
position in both germanic and Finnic mythologies. in fact, it does not appear to
have been mythologically significant in the circum-Baltic area more generally."


"The published corpus of more than 86,000 items of kalevalaic poetry includes only a single
beaver-hunting charm, which is probably from lapland and which is otherwise somewhat
peculiar (SkVr Xii2 6580)."

1831 Peräpohjola Fellman, J.

Vid Bäferfångst.
 2  K⌈uu⌉sipää tarka taitava pajun leikkaja
 3  Virran vikevän vieresä.
 4  Mitäs kuundelet k⌈uu⌉sipää.
(säger majava⌈n⌉)
haldio då svarar Bävern
 7  Taitavan talonmiehen
 8  5 Jotka vainoa meitä.
Då säger Haldio:
 10  Älä nuku nurmikohon
 11  Äläkä#1 karsi karia.
 12  Taitavasti tiedän tulevan kyllä#2
 13  Ehkä en näe, vain ymmärän kuitengi#2
 14  10 Vaikka taita parembi olla
 15  kuin paino veden alla.
 16  Siel'#3 ei tuli tūle, eikä vesi kastele
 17  Vaikka taitavasti nurmen reikäkähän menen,
 18  15 Josta levon saan.
 19  En nytt mahda muuta ymmärtä
 20  Kuin tässä#4 levon saan.

#1 Älä : Äläkä.
#2 Sana pyyhitty pois.
#3 Sanan edestä pyyhitty: Siel.
#4 Sanan edessä pystyviivojen välissä : tästä.


***

Paar lisa:

39  Korppi lintu koikutteli,
40  Pitkin vettä veikutteli,
41  40 Noppas nokkaansa talia,
42  Majavasta maistatteli
43  Sekä otti palsamia.
44  Pani sitä hevosen jalkahan,
45  Hepo heitti hellyksensä,


Leikki: Nippes nappes
Kukin panee etusormensa jonkun leikkiin osaaottavan polvelle. Tavallisesti joukon suurin laskee oikeankäden etusormella nip-pes nap-pes nau-las-tuo-liin jne. ja samalla koskettaa kunkin päivyellä olevaa sormea. Jonka sormen kohdalle tulee sanaa koon tai tav joutuu nurkkaan.
Runon on seuraava:
 4  Nippes nappes naulastuoliin,
 5  Kanan poika meni herran latoon,
 6  teki siellä paljon pahaa.
 7  Kis käs koukkuun,
 8  Koira huusi oven loukkoon.
Toiset lapset, ei se joka on nurkassa. Panevat eläinten nimet kullekin. Kysyvät nurkassa olevalta:
 10  millä tulet.
 11  saukolla, majavalla tai ahmalla?.
Minkä nimen nurkassa oleva sanoo niin se hakee hänt nurkasta pois selässä kantamalla.
Leikki jatkuu niin kauan kui huvittaa. Nimet pannaan hiljaa, että nurkassa oleva ei kuule. Nurkasta pois kantaja menee itse vuorostaan nurkkaan.
Tällä lapset oppivat eläinten nimet ja voivat leikkiä esim. pakkasella ja sateella. Sopii 4-6 vuotiaille.

Viited leiab otsingus skvr.fi

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kobras on uusmerjalaste vapiloom, sest on terve hulk igasugu koprakujukesi.

isegi kui kopral ei olnud mingit usundilist tähendust, ei tähenda see, et temast peaks vähem juttu tehtama kui ilvesest või nirgist.

saarmast on küll ütelusi:
"Karu käppad, põdra mokkad, savermu saba ja lattikka naba - need pidama kõikse paremad liharuoad olema"

"savermu saba ja lattikka naba" - ka Hiiemäe Väike loomaraamat rahvapärimusest sisaldab seda ning pakub (tundub loogiline), et siin on mõeldud kobrast mis millegipärast - nt. algriim, on muutunud saarmaks.

Muidugi kui neid maiuspalasid nõndaviisi võtta, siis karu käppa ja põdra mokka võid kuidagi heaks söögigks pidada, ent latika naba? Pigem mitte, ma näen siin niisama lahedat ütelust, nagu säh-söö-see-sea-saba-selle-sooja-soustiga vms..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

nõus

ma juba alguses heietasin, et ei tea, kuidas kobrast on regivärsis nimetatud. tundub, et mitte tänapäeval tuntud sõnadega

Uku Masing on kirjutanud arutluse Osmost-Osmist, mis võinuks mingi loom olla (tare on tehtud osmo otsaluust jne) ja ka Lemmingi kohta on midagi taolist arvatud. Lõuna-Eestis on mingi kahtlane merikähr, keda mingis muus seoses ei teata, kui et tuleb kuskilt urust mäe alt. ei pruugi olla kobras, aga võiks ju kah. hiina keeles muide on kobras mingi merikährik [en.wiktionary.org]

Masing uppus tõenäoliselt tõesti kalaluudest maja detailidesse või osmo "põllule" pudenenud esemest sündinud asjadesse. Osmo põld ja mingid kalategelased võivad aga olla vene "ozm" teravilja paraleelid.

Osmo, Osmi, Osmottari, metsa kuldase kuninga kirjeldused lähevad koprast tihti üsna kaugele, mine tea, alati on mingi nihe võimalik.
Sellegipoolest, Osm kogu levikualal tõenäoliselt mitte. Kõiki neid osme kokkulugedes jäi kõige rohkem mulje karust või mõnest vanemast ülikust.

Loom Osmo/Osmi, kuningas Osmo ja õllekeetja Osmotar võivad olla muidugi ka täiesti eri tegelased, miks mitte. Osmot saab eufemismina ära tunda nii karuna, hundina, rästikuna. Osmassaare/Osmussaare nimegi on tõlgendatud kui ahmi/hundi/karusaart.. aga miks mitte ka siis koprasaart. Kõik võimalused on avatud, ole ainult mees ja tõesta ära.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

hiina keeles muide on kobras mingi merikährik

No meil on ju ka marakratt, mis rootsis on markatta /merikass ning olla pärdik. Mis ajast aga pärdik meie keelde tuli?

"määrkass e. marakratt '(väiksemat liiki) ahv’: poiss väike nagu marakratt || mitmet suggu . . . ahwisid, kedda meie rahwas mäerkassiks nimmetab (Mas. N IV 278) | Määrkassinäitajaid võidi vahel ka taludes kohata (Lüüs T 60)"

..meil on olnud ka "piiber", piibrinahkne kasukas jne..

vt ka (eelnev tsitaat sealtsamast):
[www.etera.ee]

Ja sealtsamast leiab ka "rägu", mis paistab kangesti mägramoodi, ent mine tea..

[www.eki.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[www.kotus.fi]

Tsiteeri:

Kysymys: Tuleeko majavan nimi majasta?
Vastaus: Eipä tule, noiden sanojen yhdennäköisyys on sattumaa. Majava on ollut arvokas turkiseläin, ja sen nimi kuuluu varsin vanhoihin perintösanoihin. Majavalla on vastineita niin itämerensuomalaisissa kielissä kuin etäisemmissä sukukielissäkin. Näitä ovat esimerkiksi pohjoissaamen mádjit, ersämordvan ḿijal ja komin moj. Myös sukukielissä sana merkitsee majavaa.

Vastaaja: Kirsti Aapala

Kui see on aga nõndavana nimetus, siis miks peaks arvama, et ta on meil (ja ka soome lauludes siis) millegipärast teine sõnatüvi? Hm..

[kaino.kotus.fi]

[kaino.kotus.fi]

[vakk.ut.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

On veel põnev et perenime "Kobras" on ainult üks, Majajat, Majajassi aga ohtralt, samuti Piiber, Piber, Piiper, Piibur jne.. viimased võivad muidugi tuututamisega segi minna.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kui "majava" soome murdeis nii mitme mooduliseks on läinud, siis võis ta seda ju olla ka siinpool lahte - majavad, majakad, majajad jne (kajava~kajakas, kataja~kadakas ...).

mingid "majalased" võisid regivärsis lõpuks ka "manalase" kuju saada.

või siiski oli kopral mingi selline maine, mis sundis tema nime lauludes ja juttudes niisama mitte nimetama.

nood Kreutzwaldi rebase lood on tõlgitud. ja imelik, et ta seal saksapärase "piibri" asemel "kobrast" tarvitab.

praegu siiski ei suuda kuidagi meenutada Eesti rahvaluulest mitte midagi kopraga seonduvat. ükskõik mis nime all. (välja arvatud see "urust tulli unitsiga, mäe alt merikähr", mida üks mutikene mulle kunagi Mõniste kandis laulis)


läti: bebrs
leedu: bebras
vene: bobr

Hmm.. tõesti huvitav:

[www.eki.ee]

aga Majaja, majjaj jne ei keskit.. isegi kui loom kaob, võiks ju vana nimi järele jääda..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vuitra? Mis tuu viil om? Tõenäoliselt siiski jälle saarmas/võdra/luter

[www.eki.ee]-õuekoer&st=121&a=61

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..seega on huvitav, kuidas mingi mõiste võib kultuurist vaid mõne põlvkonnaga kaduma minna. 1934 a. Entsüklopeedias on "Majajas" seletus - sama mis kobras. Ja kopra juures märge - elas varem ka p-euroopas ja Eestis.

Kui nüüd paraleel tuua tarvaga, siis on huvitav, et too loomanimetus ei kadunud. Või siis ikkagi ju kadus lauludest? Jäi ju järele tõbras, mis sai teise tähenduse ent ei säilitanud sõnatüve.. Tarva mõis või Tarvastu jms vist ei lähe arvesse..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

seda enam, et praeguseks juba sada aastat argielust kadunud mõisted nagu koot, teomees jms ei ole ju keelest ega rahva mälust kadunud.

regivärsse on isegi muistsetest hiidhärgadest, Rootsi kuningast Karlist jms

kuidas selline kalasabaga hiidrott, kes ehitab maju ja uputab metsa sai mõne aastakümnega ununeda. seda enam, et kroonus käinud mehed pidid venelastelt temast kuulma. ma kahtlustan, et tast ei tahetudki miskipärast rääkida. kas oli mingi tabu vms

"tõbras" ja "tõuras" ehk ongi seesama häälikumuutused läbi teinud "tarvas". kohanimed (Tarvastu, Tarbatu, Tartu) ei järgi mõnikord mingeid häälikumuutusi.

võimalikud on ka murrete vahelised laenud või see, et tõuras ja tarvas laenati eri aegadel eri keeltest nagu inglise guarantee ja warranty

kas laulude ja muistendite hiidhärg on piison, tarvas või mammut (või mõlematest kokku pandud) jääb kah alati vaieldavaks

Peab vaatama mida Edgar Valter Saks ehk leidis, ta ju kaevas hullumiseni vanu kohanimesid..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Saksal on toodud kohanimesid:

Maiala F 257.
Maianpata C 111.
Maidalae 207.
Maidale 187.256.
Maijala F 257.

Maya 234.
Maydale187.256.
Maydel 207.
Maydelo PN 117.120.
Mayris 131.
Mavsedis 187.207.

Saksa järeldusi ei saa aga väga tõsiselt võtta, need tuleb vast ise teha, saab kasutada "toormaterjali", mis on muidugi viitamata, ent tänapäeva digimaailmas ehk saab mingi ähmasegi viite..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Majala - Majaja küla? :)
See oleks muidugi kaunis meelevaldne üritus..
[www.eki.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Heh.. polegi ainuke loll, Majala1 kirje jäi kiiruga vaatamata:

[www.eki.ee]

Tsiteeri:

Külanime varieerunud kirjapilt on usutavasti tingitud sakslastele võõrast häälikujärjendist. L. Kettunen võrdles kohanime sõnaga maja, mis on sisu poolest ebatõenäoline. Pigem võiks lähtuda sõnast majaja ~ majajas : majaja ’kobras’; nime vanem vorm oleks *Majajala, kui oletada, et -la on teisene ja tekkinud esimestes ürikutes ekslikult märgitud alalütleva kujust. Võimalik, et loomanimetusest tuleneb isiku lisanimi (nagu sm Mainiemi).

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Siit kohe järgmine küsimus, misasi on "Tubri" (Maianpata)
Tuber/ Tubra/ Tubras? :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

добрый

Mauri Kiudsoo arvates oli kobras läänemeresoome rahvastele väga eriline loom. Võimalik, et me tõesti ei tunne tema vanemat Kreutzwaldi eelset nimetust ära.

[www.facebook.com]