Autor
Sõnum
Timo Kalmu









Sõnumeid:1344
:: Tsiteeri ::
Teema: esivanemate usund
ERA 95!
Oleks 18. aastasajal rahvaluule tähtsust paremini hinnatud ja aineid hoolsalt üles kirjutatud, saaksime esivanemate usundist vist hoopis selgema käsituse. Kuid hindamine algas hilja ja rahvaluulet tähelepanevaid silmi leiti vähe. Alles 19. aastasaja viimsel veerandil võeti esivanemate usundi riismete korjamine suuremal mõedul käsile, kui ka varemini juba sel aastasajal Rosenplänteri, Fählmanni, Kreutzwaldi, Wiedemanni ja teiste poolt ehitusekiva kokku kantud ja Õpetatud Eesti Seltsi mõnda mälestust paigale pandud. Eesti Kirjameeste Seltsi, nimelt aga Dr. J. Hurti õhutusel käis vaimustuse- ja äratusehoog läbi kogu Eesti. Sajad käed rühkisid tööle esivanemate usundit üles kirjutama järeltulevatele põlvedele mälestuseks. Kümnete tuhandete kaupa kokkukogutud rahvaluule ainete lehekülgede abil saame esivanemate usundist enam-vähem kahvatu pildi. Seda pilti täiendab meie suguvendade soomlaste rahvaluule, mis väga mitmes suhtes Eesti omaga ühine.
Soomes on mitmel alal veel rohkem rahvaluule aineid kokku kogutud kui meil, seal töö varemini juba käsile võetud ja esivanemate usund ristiusu mõjust vähem riivatud kolkades ennast palju paremini alal hoidnud kui meil. Uuemal ajal on võrdlev mütoloogia tegevusesse astunud. See teaduseharu teeb esimeses reas sugurahvaste mütoloogiaga tegemist; ta paneb sugurahvaste sellekohaseid aineid tähele ja võrdleb neid oma rahva ainetega. Teises reas tulevad kaugemad rahvad oma mütoloogiaga harutusele. Eesti mütoloogia tarvitab tingimata võrdlemist, mitte ainult Soome sugu hõimude omaga, vaid rohkesti ka Germaani, Slaavi ja Leedu mütoloogiaga. Nagu saarel teiste rahvaste vahel elades ei võinud eestlased võeraste rahvaste mõjust puutumata jääda, kusjuures Slaavi mõju ometi vähem nähtavale tuleb kui Germaani mõju. Võeras mõju avaldab ennast keeles, kultuuris ja usundis. Võrdlev mütoloogia selgitab teatavate ainete ulatamist selle ehk teise rahva sekka.
Matthias Johann Eisen, Eesti mütoloogia, lk 11–12. Tartu, 1919.
Fotol M. J. Eiseni rahvaluule kogu ERA-s, pildistanud Eduard Selleke (1930. aastad), digiteeritud klaasnegatiivilt 2021. ERA, Foto 1360

24.09.22, 11:19
Timo Kalmu









Sõnumeid:1344
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: esivanemate usund
05.11.23, 23:26
Timo Kalmu









Sõnumeid:1344
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: esivanemate usund
Plekktrumm

Hingedeaeg on vanade uskumuste järgi esivanemate hingede kojupöördumise aeg. Miks on usk teispoolsusse ja hingede rändamisse üks iidsemaid usuelu nähtusi ning mis on neist uskumustest tänaseks saanud? "Plekktrummi" külaline on auhinnatud ajalooraamatu "Eesti muinasusundid" autor, usundiuurija Tõnno Jonuks. Kohtumiseni esmaspäeval kell 22.00 ETV2-s.
05.11.23, 23:26
Timo Kalmu









Sõnumeid:1344
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: esivanemate usund
Koos uskumuste ja tavadega on Eestis aastatuhandete jooksul märkimisväärselt muutunud ka matmiskombed. Teadlased arvavad, et kindlad matmiskombed tekkisid koos religiooniga. Eesti usundiuurija ja arheoloog Tõnno Jonuks annab lühiülevaate eestlaste matmiskommetest erinevatel ajajärkudel.

Sisukord:

Matmisviisid on seotud maailmavaatega
Kivikalmete ilmumine
Hauapanuste laiem levik
Vanad kombed ei kadunud kristluse tulekuga
Matmisviisid on muutuses tänapäevalgi
[novaator.err.ee]
07.11.23, 16:26
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 **    **  ********  **     **   ******   ******** 
  **  **   **        **     **  **    **     **    
   ****    **        **     **  **           **    
    **     ******    **     **  **           **    
    **     **        **     **  **           **    
    **     **        **     **  **    **     **    
    **     ********   *******    ******      **    
Lisa fail manusena:
  • Lubatud on lisada järgmiste tüüpidega faile:
  • Fail ei tohi olla suurem kui
  • Veel 2 faili saad lisada sellele teatele