Teine palve
käib värsimõõdu kohta. On tõesti tore, et paljud tublid inimesed ongi juba avaldatud esivanemate varanduse üles leinud, kes siis "Vanast Kandlest" kes mõnest teisest avaldatud loendamatutest kogumikest, aga oleks veelgi parem, kui meie selle pärimuse kandjate ja jagajatena ikka enam tähelepanu pühendaksime sellele, kuidas neid päritud laule omal ajal tegelikult võidi laulda. Omajagu abi saab nimetatud kogumikele lisatud selgitustest, aga palju kindlam oleks esialgu õppida salvestuste järgi, mida on samuti avaldatud üsna suurel hulgal ja jagatud isegi võrguavarustega: [
www.folklore.ee].
Kogu värsimõõdu keerukust ja kohalikke eripärasid ei jaksa siin selgitada, aga juhatuseks jagan ka mina mõne tähelepaneku.
1. Iseäranis hea oleks, kui laulja õpiks laule piirkondade kaupa. Ühe raksuga Kuusalu, Setu, Kihnu, Karksi ja Mustjala laule läbisegi lauldes on väga raske tabada nende nii erinevate piirkondade pärimuse tegelikku olemust. Sageli korrutatav "tõde", et muusika on universaalne rahvusvaheline keel, ei pea tegelikult paika. Igas piirkonnas on olnud ka oma muusikaline keel ja neid pole palju lihtsam mõista kui räägitud keeli.
Väikese vahemärkuse korras:
See muusika, mis meid saadab suurema osa päevast: taksos, jõusaalis, kaubanduskeskustes jne põhineb kõik generaalbassiga Euroopa barokkajastule järgnenud klassitsistlikule akordide funktsionaalharmooniale olgu siis tegu näiliselt nii erinevate anritega kui jats, popp või "klassika". Teiste rahvaste ja ka Euroopa varasem muusika toetub teistsugustele põhimõtetele. Tahan öelda, et tänapäeva eestlasele on regilaul sama võõras kui hiina ja araabia keel.
2. Igaühel tuleb kunagi tahtmine laulda ka neid kogumikes avaldatud põnevaid laule, millest pole salvestust ega ka nooti. Muidugi oleks kõige õigem küsida nõu mõnelt väljaõppinud asjatundjalt, aga kui neid pole võtta, siis tuleb õppida ise värsiehitust lahkama.
3. On üks pisuke ebameeldiv tõsiasi, millest palju ei räägita. Nimelt koolis õpetatud teadmine, et regivärss on üks lihtne 8-silbiline neljalgne pole samuti täielik tõde.
Kahjuks ei ole mitte kõikide avaldatud värsside ülesehitus: "aidu raidu tuira ruira".
Silpe võib olla värsis oluliselt vähem või rohkem:
"sae sai peetüss"
või
"ära tulin mina härrade käesta".
Nüüd tuleks salvestustelt otsida, kuidas selliseid värsse on selles piirkonnas lauldud.
Väikese vahemärkuse korras:
Üldine reegel on, et regivärss on tõesti neljajalgne, kuigi silpide arv ei pruugi olla 8.
Ehk:
"1sae 2sai 3pee-4tüss"
või
"1ära tulin mina 2 härra3de kä4esta".
Ja vähemalt värsi lõpp tuleks nii korrapäraselt laulda, et koor oskaks õigesti järgi laulda.
Ehk siis lihtsustatult on Põhja-Eesti värsirütm selline:
"1ükskõikkuipikkjura+2naana+3naana+4na(a)na"
Kõige rohkem segadust tekitavadki kolmesilbiliste sõnadega värsid, mida tänapäeva eesti luulega harjunud inimesed tahavad vägisi värsimõõdust välja rebida ja rõhurühmadega laulda: "1ära 2härrade 3käesta (4jääb puudu)".
Tegelikult Lääne-Saaremaal ongi olnud selline komme, kuid mujalt pärit laule peaks laulma ikkagi välterühmade kaupa:
"1ära 2härra3de kä4esta".
Kolmesilbiliste sõnade puhul peaks HOOLEGA tähele panema, et pikk silp ei satuks lühikese silbi kohale. Kui see ei ole üleskirjutaja viga, siis tuleks uurida, kuidas sellist erijuhtumit on nii lauldud, et sõnavahed selgelt välja kostaksid.
Näiteks:
"1põle2ma pa3ni Poo4lamaa" on karjuvalt ebaharilik värss, sellepärast et pikk silp "Poo" satub lühikese silbi kohale.
Ehk lihtsustatult:
"1nana+2nana+3nanAA+4nanAA"
Soovitaksin sellistel juhtudel sõnad ümber järjestada:
"1pani 2Poola 3maa põ4lema"
Ehk lihtsustatult:
"1nana+2nAAna+3nAAna+4nana"
Sellega praegu ka lõpetan! Aga minu suu ja sulg on nagistamiseks alati valmis.
K.T.