[kultuur.err.ee]

Tsiteeri:

Praegu kirjutatakse uut Eesti muusikaajaloo koguteost ning selle valguses toimus Klassikaraadio saates "Helikaja" vestlusring, kus arutleti selle üle, millal algab Eesti muusika ja mida selle hulka lugeda? Stuudios kohtusid muusikateadlased Toomas Siitan ja Tiia Järg ning ajaloolased Enn Tarvel ja Marek Tamm.
Värske Eesti muusikaajaloo käsitlus mõtestab ümber mõnedki varem levinud seisukohad. Raamatu autorite ringi kuuluv Toomas Siitan kirjutab kõige varasemast perioodist. "Me alustame kristluse tulekust ja otsustasime rahvalaulu meie käsitlusest välja jätta," räägib Siitan. "See pole kirjalik, see pole linnalik, see pole esteetiline."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Parimat

Eks Ta algas kristianiseerimisega igal pool maailmas nagu nimigi ütleb. Ei arvanud meie lauluemad ja -isad ise kah, et nad mingit μουσικήt teevad. Tehku pealegi eraldi oma esteetikat.

eino kui sedapidi vaadata, siis meil pole ju muusikat siiamaani, üheksat muusat pole isegi teispool horisonti tunda. Nohjah, taevas muidugi on sõnapidi Zeusiga seotud, kui Sa just seda mõtled..

Seletav sõnaraamat ütleb:
muusika ‹1› ‹s›
"1. kunstiliik, mille kunstilisi kujundeid luuakse helidega ning tajutakse helidena, helikunst; muusikateos(ed), helind(id); (igapäevases keeles hrl.: ) selle kunstiliigi instrumentaalne vorm. Instrumentaalne, vokaalne muusika. Klassikaline, rahvalik, moodne, kerge, tõsine muusika. Homofooniline, polüfooniline, tonaalne, atonaalne, dodekafooniline, stereofooniline, programmiline muusika. Armastab, harrastab sümfoonilist muusikat. Minoorne, mažoorne, nukker, lõbus muusika. Kõlab sütitav, haarav, kaasakiskuv muusika. Eesti, soome, ungari, vene, prantsuse muusika. Sibeliuse, Tubina, Ernesaksa muusika. Muusika väljendusvahendid, liigid. Muusikat looma, kirjutama, kuulama, nautima. Kes on selle(le) filmi(le) muusika loonud? Poisid lõid oma bändi ning hakkasid muusikat tegema. Ostis heliplaate ja -linte kõige uuema muusikaga. Raadiost tuleb, saalist kostab muusikat. Muusika mängib ning tants käib. Võimeldi muusika saatel. Keera muusika vaiksemaks."

**

Ja jällegi, loomulikult on igal autoril võimalik luua oma käsitlus:
*arhidektuur algas kristluse tulekuga - mõisad ja kirikud vs ebaesteetilised lobudikud
*kulinaaria algas kristluse tulekuga - peened road liual vs ebaesteetiline rokk roojaste talulaudaloomade lihast.
*transport algas krisluse tulekuga - peened tõllad ja kalessid vs haige hobusega huupi kihutavad täiesti ebaesteetilised tungalterast sõgedad talumehed
*haridus algas kristluse tulekuga - korralik õpetus piiblist ja jehoovajumalast vs ebaesteetiline elutunnetus, arvutamise ja üldõpetus poolearulistelt külaeitetelt.

jne..

kui nüüd aga mõelda, võibolla tõesti ei olnud meil ülse mingit laulu või musitseerimist - puudub ju sellekohta vastavaid väga vanu teateid, teadupärast algab mõnede teadlaste arvates iga nähtus alates selle esimesest mainimisest.
Aga eestlased armastasid muidugi munkade muusikat! Ega muidu poleks nad nii härdalt palunud: "laula, laula pappi!"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

laulu oli. musitseerimist ei old. ega old arhitektuuri, kulinaariat, transporti, histooriat, edukatsiooni, eetikat, esteetikat, poliitikat, alkeemiat, kalendrit, lippu, vappi, hümni, konstitutsiooni, parlamenti ... tootemsambaid, muumiaid, skalpe, peenisetorusid, tätoveeringuid, elevandipesijaid, umiakke, kajakke, katamaraane

minu esivanemad said veel 19.s ilma hakkama ja elasid põhimõtteliselt teistmoodi. ja ilmselt ei läinud neile väga korda, et meie meelest nad elasid 19. sajandil.

kui just õudsalt tahta saksem välja näha, siis võib muidugi talupojasuppi ka kulinaariaks nimetada, aga minu elu sellest küll paremaks ei lähe. tehku need esteedid, mida tahavad.

..ahaa, nüüd ma saan aru kuhu Sa tüürid: ilmselt sinna, et "kristlik õpetus tõi meile jõulude tähistamise" (ma täiesti usun, et ma ei pea seda võrdlust lahtiseletama, vast siinne lugejaskond saab aru, mida mõtlen). Ega muidugi nimetamisest nähtuse essents suurt muutu, nagu ütleb Jako: "Surnud koer on ikka surnud, värvi ta või üle!" Kui ühe kultuurinähtuse tuum üldse nimetades muutub, siis vast mõne ninakirtsutaja jaoks kes arvab et tema ütlemisest kogu maailm teist külge keerab. aga ta keerab muidugi, jube pika aja peale ainult. Aeg muudab küll võimalikuks tähendusnihked.
Koolnud maarahval on muidugi suva.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ei saanud eelmisest jutust eriti aru.
minu õpetajal Toomas Siitanil on ju õigus, et rahvalaul "pole kirjalik, see pole linnalik, see pole esteetiline."
meenutades seda kuivõrd erinevaid asju kuulsid samast salvestusest välja muusikud võrreldes minuga, siis ma jätan rõõmuga neile selle valiku.
teisalt muidugi ei vabastaks kristlusega alustamine iseenesest rahvalaulu käsitlemisest, sest meil pole õieti midagi teada kristluse eelsest rahvalaulust - enam-vähem kõik on kogutud ristitud inimestelt.
kui nad uurivad võõrkultuuri ajalugu tänase Eesti Vabariigi aladel, siis tegelegugi oma võõrkultuuriga.
ma ei usu, et keegi minu esivanemaist oleks olnud nende käsitletaval ajaperioodil üldse midagi kuulnud sellest muusikast, mida nad seal käsitlevad. seepärast tehku pealegi eraldi.
kasakluse. imperaatorluse, moešõunduse jms ajalukku ei peagi vägisi matsirahvast sisse toppima.

ei saanud eelmisest jutust eriti aru.
minu õpetajal Toomas Siitanil on ju õigus, et rahvalaul "pole kirjalik, see pole linnalik, see pole esteetiline."
meenutades seda kuivõrd erinevaid asju kuulsid samast salvestusest välja muusikud võrreldes minuga, siis ma jätan rõõmuga neile selle valiku.
teisalt muidugi ei vabastaks kristlusega alustamine iseenesest rahvalaulu käsitlemisest, sest meil pole õieti midagi teada kristluse eelsest rahvalaulust - enam-vähem kõik on kogutud ristitud inimestelt.
kui nad uurivad võõrkultuuri ajalugu tänase Eesti Vabariigi aladel, siis tegelegugi oma võõrkultuuriga.
ma ei usu, et keegi minu esivanemaist oleks olnud nende käsitletaval ajaperioodil üldse midagi kuulnud sellest muusikast, mida nad seal käsitlevad. seepärast tehku pealegi eraldi.
kasakluse. imperaatorluse, moešõunduse jms ajalukku ei peagi vägisi matsirahvast sisse toppima.

Timo, mulle pakkusid kulmukergitust tsitaadid: "Praegu kirjutatakse uut Eesti muusikaajaloo koguteost", "otsustasime rahvalaulu meie käsitlusest välja jätta"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kui nad Eesti ajaloo viimases väljaandes alustasid samuti Eesti ajalugu kristluse saabumisega ja saatsid "muistse vabadusvõitluse" prügikasti, siis see nii väga ei üllatagi. see tundub olema mingi suurem idaEuroopne suundumus. Ungari rahvuslased lähevad maruvihaseks, kui neid soomeugrilaste sugulasteks nimetada.
eks see Eesti värk ole juba pikemat aega üks ersatsSaksa asi olnud.
kõrgem seltskond unistab, et on mõisaaadli sohilaste järglased jne.
noh minu viimasel ...ajaloo kursusel lausa lohutati, et ega ei olnudki nii hull tallis peksa saada, sest igal pool Euroopas saadi ju. annaks hea meelega tollele õppejõule kah maitsta, kui hea see võis olla.

Mis minusse puutub, siis väga rumal väide, et muusika tuli kristlusega kaasa.
Kinkekaart