Teema: Re: Põliskultuuri kandmise 4 aluskala
Me ei saa vaadelda-võrrelda põliskultuuri kui tervikut meie tingimustes sest me ei ela eraldatuses sarnastes tingimustes kui "põlised asukad". Seega ei saa ka me arutella teemadel "kultuuri funktsionaalsus", sest kultuur tervikuna on funktsionaalne niiehknaa.
Me saame vaadelda ehk erinevaid põliskultuuri väljendusvorme, tavasid; söök, jook, käsitöö, kunst, mingi uskumus/maailmanägemus..
kui me aga nimetame nö. "põlisrahva" kultuuri mistahes vormi põliskultuuriks, siis on see ju tänapäevane mistahes kultuuritahk - nt. kaubanduskeskuses hängimine.
Ehk ikkagi - kui on tagatud funktsionaalsus, säilib kultuurivorm. Seni kuni korilane kasutab juurte kaevamiseks ühest otsast teravakspõletatud teivast funktsionaalselt, sihtotstarbeliselt või mitte, säilib teibapõletus ning -kasutusoskus, tahtmine seda riista valmistada ning kasutada. Kui aga keegi kurat enam juuri ei kaeva, võid sa seda oskust edasti üritada anda või arendada teibapõletuspeensusi, õpetada lastele ta iseärasusi aga ega see kultuurinähtus ei säili küll. Ei arene ka.
Meie aga, kui teibapõletajate järeltulijad, olles kohati uhked oma teivaste üle, kas entusiastide teibatants tagab teibakultuuri säilimise või on pigem midagi muud?
Ning arengu fiktiivsus - kas ühiskond on sellest täiuslikumaks muutunud? Julgen arvata, ei.
Kas vihmametsahõimud või nomaadid on arengujärgus Euroopast maas, võiks küsida. Kas me elame afgaanide jaoks tulevikus?
..a mul pole feispuuki et seda linki vaadata, mille saatsid. Teised ehk.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _