Teema: Re: Külalaulik 1, Rahvalaule sajanditaguseilt Eesti külatänavailt
Külalauliku kõik tosin korda tosin pluss tosin laulu:
(õigupoolest nende esimesed värsiread, enamusel rahvalauludel pealkirjad puuduvad)
Aga oh, mis lõbu oli ilmas seal
Ainult et nii armas oli tema küll mulle
Anna andeks, anna andeks, et armastan sind
Atlandi ookeanis
Dvatsat let lusilsja mina
Ema ei salli mind
Ennusta mul mustlane, kas õnnelikke tunde
Esimene tüürimees ei raatsi iial juua
Haledasti kellad löövad, nagu sunniks leinama
Hommikul kui võtsin sinna
Igatsuses elan mina
Ilm oli paks ja udune
Istun Piusa jõe kaldal
Ju mitu tundi kestab hirmus sõda
Jõe lained, võtke mind nüüd vastu
Jüri tulli müüritööst
Kabala kõrtsis kraaksus Kadri
Kaks armastajat juhtusid
Kas tead, minu kallike kaugel
Kas tunned sa üht peremeest
Kaugel Eestis, kus on minu kodu
Kaugel kaljukalda taga
Kellel raha on, see ostab õhulaeva
Kes meie ajal serva teevad preilikestega
Kes purjetanud laevaga
Kesksüdaööl üks metsik ratsu
Kilgid laulsid, ase kõikus
Kord elas meil külas üks punapea neiu
Kord istusin ma akna all ja vaatsin tänaval
Kord linnatänaval
Kord läksid kolm jahimeest uitama
Kord olin mina rõõmus ja lustilik mees
Kord olin mina röövlite pealik
Kui ema mind hällis kiigutas
Kui ilma sünnib inime
Kui Miili sai kevadel kolmkümmend kuus
Kui mina Kolovere laadal käisin
Kui mina Mihkli laadalt tulin
Kui mina Peipsi ääres käisin, Alatskivil seal
Kui minu isa ära suri
Kui noorelt mina mängisin
Kui olin mina nooruke mees
Kui Peetrilinnas oli vaikinud kära
Kui sain mina aastaid kakskümmend üks
Kui süda mul kerkib ja keeb
Kui teil soov on kuulda
Kus käisid, väike Annake
Kõik hingavad ööseses rahus
Kõik kuldsed kullernupud
Kõik tohter mulle ära keelab
Küll kurblik on sõduri elu
Küll olen aga kaugel käinud ma
Küll on külas küürakuid
Ladus laupäev jõudis kätte
Liispet, mamma armas laps
Linnakodaniku tütreke
Läksin mina, läksin mina läbi külatänava
Lätsi küllä
Ma alati sirutaks käsi
Ma kõndisin Endla vee ääres
Ma käve Preisin kõndman
Ma mõtlen see peal väristes
Ma märtsikuus läen merele
Ma tahan teile luuleta
Ma tahan teile ütelda, ütelda, ütelda
Ma õhtul hilja hulkusin
Ma ühel peol kohtasin
Ma ühte laulu laulan teile suure murega
Maantee ääres kurvalt istun
Mamma juurde läksin ma
Me kalamehed oleme
Mees oli käinud kõrtsuteeda
Meie kaks vana laevajänki
Meie seisime eha valgel
Merele poisid nüüd seilame
Mets see meeldis Liisile
Metsa läksin
Metsa raiutakse, haljast metsa
Metsa ääres Tammesaare talus
Miks tähti nii palju on taevas
Mina lapsepõlve sees sain rõõmu mängides
Mina olen oma ema-isa ainukene vara
Minu viimane laev oli inglis-boks
Mis eest mina mamsel olen
Mis mul viga elada
Mitmest asjast, mitmest asjast elu on meil vaene
Mu elu on täis viletsust
Mu piip kui pigipiirakas
Mu süda tuksub sulle
Muiste elas Tõllustes
Mäe otsas kaljulossis
Määramata mures hüüdvad huuled
Nüüd elage hästi, minu sõbrad
Nüüd põrgu vait ja kurat unes
Nüüd, nüüd on nad vihases võitlusetormis
Oh armuke, su rinna naal
Oh kroonu sinu teenistus
Oh kuule, ja räägi mu sõber
Oh, kased, kased, miks nii salakaval
Oh, Tartu linn, sa lõbumaja
Oja ääres, puude vilus
Oma noore ea sees
Paksu metsa keskel sammub
Pane tähele minu palumist
Peigmees, miks mind maha jätsid
Poeg isatalust lahkus
Puhub tuul ja tolmupilved lendvad
Puusepp lükkab höövliga
Päike tõuseb läheb looja
Rõõmul rändab kodumaale veel
Sead seersid mööda tuba
Seal kaugel, kaugel merel
Seal Koluveres suur ja uhke laat
Seal metsa sees seisis üks suvitusmaja
Seal Siberis baikali taga
See juhtus külmal küünlakuul
See oli külmal küünlakuul
See oli suure sõja aal
See Vene riigi seadus
Siidilipp ja hõbepurjed
Siis purjutes oli meitel lust
Solo Italio
Suur meri hirmsast kohab
Sääl Abjas Vana-Karistes
Sääl Jõhvi linnas sündinud
Seal kenas roosiaias
Sääl piinakambris pimedas
Sääl väikses vaikses Rakvere linnas
Sügise hommik, nii niiseke ja vilu
Sünnipäev sul jõudnud
Tallinnast Rahumäele
Tehke lahti minu aken, tehke lahti
Transvaal, Transvaal, mu kodumaa
Tule kallim, lähme Emajõele sõudma
Türk, Austria ja Saksamaa
Undsõl ilmal lätsi ma
Uudses uhkes linnamajas
Vangimaja ukse taga
Viljandi kreisis Võisikus
Õhtupäikese viimased kiired
Õnnetu tütarlaps, muredest muljutud
Ära joo viina, minu armukene
Ära vaeva sina ennast, see korda ei läe
Äraminek Tallinnast
Öö juba kumamas
Ööbik ära laula
Ühel ilusal laupäeva õhtu aal
Ühel kuulsal juudi proual
Ühes külas ja ühes talus elas seitse vanatüdrukut
Üht elu kui sääl Edenis meil annab armas viin
Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse
Üks kuningatütar
Üks neitsi kõrge kalda pääl
Üks noormees rikkast sugust
Üks vanapoiss oli suremas
Ükskord ütles Minna
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _