Autor
Sõnum
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Lõikeid leheveergudelt
NB! DEA lingid otse klikkides esimest korda ei tööta!

Klikkige ühele noist viidetest, satute DEA pealehele, sealt edasi "väljaannete nimekiri", siis valige suvaline leht, suvaline number ning avage ta. Seda teinud, võite ka siin foorumis olevatele linkidele klikata ning nad avanevad otse.


Väljasaadetud Kihnu saarel: [dea.nlib.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.01.12, 01:23
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Lõikeid leheveergudelt
Koolilapsed tõid simmanilauu linna: [dea.nlib.ee]

Setu rahvalaulul on vähe muusikalist väärtust: [dea.nlib.ee]

Setod eestlastele laule õpetamas: [dea.nlib.ee]

Ilus kriiskav hääl ja rehepeksu poolelijätt: [dea.nlib.ee]

Jõhkrad sõdurilaulud: [dea.nlib.ee]

Teemantsuud: [dea.nlib.ee]

Miko Ode: [dea.nlib.ee]

Eht setu Miko Ode: [dea.nlib.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.01.12, 02:14
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Lõikeid leheveergudelt
paar toredat lõiget sõdurilauludest: [digar.nlib.ee]

Väljavõte:

lk 7, Sõdurileht 1924, 8.märts


„Ilu ei kõlba patta panna!"

Tõsi küll, et ta ei kõlba patta panna. Kuid ka püksid ei kõlba patta panna. Ometigi ei lippa meie püksatult läbi siuglewa lume omil toimingutel. . .

Siiski — pühad prohwetid, Rooma senaatorid ja isegi alles apostlid ajasid läbi ilma püksata (Säält siis waimulikkude pikad rüüd ametitalitustel!). Aga ilunõue oli inimestel juba siis, kui isegi pikka kuube weel ei olnud. Koergi lakub karwad siledaks, kui ta weel wähegi koer on.

Wahest aga riiwatakse ilutunnet nii, et pane kas wõi töinama.
Paar näitust:

Sõdurid, wennakesed, käes on suwe kuu,
Ärgem sulguoem siis mitte oma suu.
Laulgem rõõmsast sammu taktis marssides,
Et linnapreilid kõrwal käiksid tantsides
J a isekeskis seletades
J a kodus olles raskeis mõtetes,
Et saaksid poisi, kes hästi laulaks,
Nii mitmes suhtes mure peletaks.
Me Wabariigi kaitsjad oleme
Ja truwisti kõik seda teenime.
Kui kärab kõue ja antaks tõuge,
Siis waenlased kõik pakku põewad.

Pigemini istuksin 10 päewa pääwahis, kui selle «marsi" pähe õpiksin.
J a weel:

üht neiut nägin ma aina üksi kõndima.
Ta minu meelest nii imeilus oli ka.
Tall' läheneda püüdsin ja tema serwa heita
Ja peagi mina juttu westasin temaga. . .

Ning nii edasi.
Kas teate, parandatud «Kiriku laulu- raamatus" on ka sarnaseid laule, et pane kas wõi kirikust plehku, aga nende «tegijatel" ja «parandajatel" on hää wabandus: armas Jumal ei waata mitte sõnade, waid südame tahtmiste ilu pääle, ning kõigil neil lauludel on hinge õndsakstegemise tendents.

Aga mis wõib sääraste „laulude" wabanduseks ütelda? Wast ainult seda, et isikutel, kes sarnase "Laulu" on „teinud" (sõna tõsises mõttes teinud, nagu puukingi tehakse) ja kes neid jorutamisi teistele õpetawad, puudub absoluutselt terawmeelsus, maitse, rütmi ja ilu tunne.

Ehk weel:
Neiukene, sa nii ilus!
Sinu ilu wõidab mind.
Üksnes sinu rinna najal
Hingata on minu püüd.
J a siis weel üksainus mõte
Tasakesi walwab mind:
Millal saaks me kahekesi,
Kallis, sängis magada!

Ma ei tsiteeri seda mitte sellepärast, et ma suur moraalijünger olen. Wõib leppida ja kunstiliselt nautida kõige diskreetsemalt wähendatud lorilaulu. Wiimaste seas on tõesti haruldasemaid luulepärleid. Igal asjal on oma woorused, ja kunsti woorusteks on ilu, waimukus, leidlikkus ja fantaasia. Kui aga need omadused puu- duwad ja sääl juures ka weel kõwasti lonkab seltskondlise kombluse tunne, siis saabub see, mida nimetatakse pornograafiaks.

Igatahes on „sawikua Wenelane" etc. palju wastuwõetawamad kui need, millest siin mõned näited tõin.

On ka katseid tõlkida Wene laule. Need katsed on sama ebaõnnestanud. Nagu:

Paksu metsa keskel sammub
Sõdurite salgake.
Enda keskel nemad kandwad
Ühte langend seltsimeest.
:,: Mets kohab, pilwed jookswad ruttu,
Kaugel kuulda lahingut,
Oh ütle mille üle mõtled, Oh ütle sõber, sa. :,:

See on wilets katse tõlkida ja osaliselt kohastada wenekeelset soldatilaulu „Razboiniki". Arwan, et sellele on meelitanud laulu ilus ja sammutaktis wiis.
Aga ka teisteist wene keelest tehtud tõlgetest pole puudu, tõlgetest, mis sama ebaõnnestanud. Nende tõlke-Iaulude tar- witamise põhjust tuleb küll otsida harjumusest: sääl lauldi, meeldis, ja asi nudi — laulame ka.

Ja Jauldakse", nagu jakuut Siberi taigas „lau!ab": „Näe wares lendab. Rebane jooksis üle tee. Ühe seedri latw on ära kuiwanud. . ." jne., kuni suu wäsib...

Nii kurb lugu on meil sõdurilauludega. Siin ei aita muu nõu, kui tuleb wälja anda wihk walitud laule. Wäeosad omal jõul hakkama ei saa: mõnes wäeosas on ohwitsere ehk üleajateenijaid, kelle kiige kohal muusa tiiwu lehwitanud, aga teistes neid ei ole, ja sääl lauldakse pagan teab mida, nagu ülalpool toodud näited tõendawad,

G. Kirschbaum.

Vt. ka eelnevat artiklit lk 5.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
17.10.12, 23:20

Vabandust, kuid ainult registeeritud kasutajad saavad postitada teateid sellesse foorumi.