Autor
Sõnum
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: parmupill ja kuulmine
terekeist

kas teie kuulete viisi väjlla nennest salvestustest:
[jaanfelsland.planet.ee]
[jaanfelsland.planet.ee]
29.12.11, 12:45
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: parmupill ja kuulmine
Minuarust täiesti arvestatav viis, oleks pikemalt, saaks pareminigi pihta, praegusega saab vaid oletada kuidas ta vorm võiks ideaalis olla. Aga kui Sa mõtled nüüd et seda noodistada, siis on küll üsna põnev väljakutse.. G# umbes on asja võti..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
04.01.12, 14:24
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: parmupill ja kuulmine
ei mõtle kunagi rahvaViisi noodistada, kui keski ei sunni.
mõni ull äkki ta'aks mängida mu nuodi järälä.
ma ise kuulen kua täitsa iast seda viisi vanaMe mängus, aga Eesti paremad parmuBilli mängijad a'avad piale, et kuulen omi luulu ja vanaMes mõistagi muud mängida ku rütmi.

[parmupill.blogspot.com]
07.01.12, 01:36
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: parmupill ja kuulmine
Lõbu pärst analüüsisin toda juppi helikõrgusi paaris programmis ning needki tuvastasid selge meloodia, loomulikult ei ole parmupilli ülemhelide skaala klassikaline euroopalik skaala (ja sellest ei pea vist isegi siinkohal kirjutama kuna on niigi selge). Probleem vast on selles et jupp on üsna lühikene ja ka tolles, mida me tänapäeval peame viisivääriliseks meloodiaks! Me ju kuuleme meloodiana põhiliselt seda mida meie aju aksepteerib "normaalse" viisina. Ehk siis takerdume kuulamisoskuse taha.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
07.01.12, 13:37
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: parmupill ja kuulmine
mul on pikemb jupp küll, aga ma tohi teda seie panna kõigi kuulata.
se muusikaline kuulmine sõltub kõige rohkemb sest, miskestel kolevantsidel me laseme oma kõrva paitada.
ja eks igal ühel jäe asjast alati oma arusaamine.
aga aituma sind siin arvamust avaldamast.
07.01.12, 23:33
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: parmupill ja kuulmine
ajsad lähväd ikke kogu aig ullemast.
eila kuulasime neid Rutsi lugu viel kahe inimesega.
kõrv on nennel väega terav, aga nad ei leia sialt mängust isegi põhiHeli.
üks akkas viel riakima, et tema olema kuuld küll, kuda võima parmuBilli "puhtalt intoneerida", ninda et LA olema 440 Hz ja puha.
neskese jutu piale ma'i tohi kohe miskid üelda.
päräst kuulasime Rutsi põsepilli, millest jällä mina ei suand aru midagi, aga nenne mielest vanaMes "intoneerib väga püüdlikult". minu mielest ta tabas ninDa arva sama koha pihta, et mul akkas alles salvestuse lõpus mingi viis pias kujunema.

ilmselt pole niisukeistel inimestel mõtetki omaVahel arutada. me otsime muusikast täitsa erinevaid ajsu.
17.03.12, 09:54
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: parmupill ja kuulmine
Rahvamuusika on ju nagu rikkis telefoni mäng. Selle "telefoni rikkisus" ent rahvamuusikast rahvamuusika teebki, ta ei tööta klassikalise kunstmuusika alustel ning seetõttu ei saa temale ka lähendea samadel printsiipidel.

1. Pillimees A kuuleb lugu pillimehelt B.
2. Pillimees A salvestab meelde.
3. Pillimehel A tekib loost oma kujutelm.
4. Pillimees A reprodutseerib vastavalt oma kujutelmale pilliloo.
5. Piili võimalused muudavad pillilugu.
6. Pillimängija A oskused muudavad pillilugu.
7. Pillimängijal A tekib tänu viimastele faktoritele uus lugu.
8. Sotsiaalne kontroll ning esitussituatsioon muudab pillilugu.
9. Pillimehe A vilumuse ning eelmise faktori mõjud tekitavad jällegi uue pilliloo.
10. Järgmine pillimees C kuuleb pillilugu pillimehelt A ning B. Ja kogu puder läheb uuele ringile..

Öelda nüüd, et kodanikud A või B mängisid valesti, kuigi püüdlikult (võttes aluseks pillimehe C mängu või siis mistahes kombitatsioonis A, B ehk C), on sulaselge pange astumine.

Aga tundub, et nende teravkõrvsete meloodiline arusaam toimib siiski samadel alustel. Isegi müütiline 440 tundub pigem ju siis neil meeltes olevat, mitte informandi näppude vahel. Põhimõtteliselt võib ju parmupilli 440-peale häälestada (ning pragune põhiparmupillisepp Moppel seda vast teebki), ent kõnni selle pilliga natuke külmemasse ruumi või mängi mõned minutid ning 440-st on järel ainult mälestus. Rääkimata muidugi skaalast (ent sellest kui iseenesest mõistetavast asjast me ju ei räägi [varganist.ru] , [www.rvandre.de] jne..)

Arutada ent on mõtet alati ning tähele panna põnevad müütilisi arusaamu või mitte-arusaamu. Küsimus on, millistel alustel hindavad need müüdimehed antud muusikat? Või kas nad annavad endale aru, millistel alustel vundamenteeruvad nende meloodilise mõtlemise õhulossid?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
17.03.12, 14:14
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: parmupill ja kuulmine
Tegelikult ma ei ironiseerinud nende teravkõrvade kallal. Nat tõesti kuulevad hästi ja panevad tähele igasugu peeneid asju. Erinevus minu ja nende muusikataju vahel tuleb pigem erinevast kuulamiskogemusest ning haridusest ja sellest tulenevatest ootustest ja tõlgendustest.
99% tänapäeva Eesti muusikutest (on nad siis haritud või harimata) eeldavad, et muusika on kahe, kolme (või viie) peale taktimõõdus rütmistatud (diatoonilise või kromaatilise skaala) nootide jada. Seda me kuuleme praktiliselt kõigil professionaalsete muusikute kontsertiTel sõltumata stiilist ja raadiojaamast.
Mul pole muidugi aimu, kuidas Ruts muusikast aru sai, aga mul endal on (arvatavasti kõiki neid jubedaid salvestusi kuulates) kujunenud millegipärast ettekujutus muusikast kui (sujuvast) meloodialiikumisest mitte astmete vahel hüplemisest.
Kahjuks on asi nii hull, et ma laulan samal moel ka noodistatud muusikat.
Ilmselt samal põhjusel on mu jaoks ka täiesti arusaamatu, miks inimesed Ruubeni mängus meloodiat ei kuule. Minu meelest on see üsna suure ulatusega, piisavalt huvitav ja selgelt perioodiliselt korduv.
18.03.12, 13:30
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: parmupill ja kuulmine
Arusaamad muudavadki meloodilist tunnetust. Peale meloodia veel rütmikat. Tempereeritud skaalale lisaks tempereeritud rütmika. Ehk ühes ajaühikus jagunev sekundaarsete ja primaarsete atakkide paigutus ning rõhk.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
18.03.12, 14:30
meisterjaan









Sõnumeid:1
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: parmupill ja kuulmine
Mina ei n2e p6hjust miks seda pikemat juppi ei v6iks siin levitada: [jaanfelsland.planet.ee]

Parmupilli on p2ris raske m2ngida niimoodi, et sealt mingit helik6rguste vaheldumist v2lja kuulda ei oleks.

Siiski, pikemat juppi kuulates tundub mullegi, et kyllap Ruuben Kesleril ikkagi mingisugune talle tuntud viisike peas veeres selle m2ngu ajal. Iseasi on millisel m22ral siis viisike - kas siis pilli rohmakuse v6i m2ngija v6imete t6ttu - realiseerub v6i kas see t2pne realiseerumine yldsegi Ruuben Kesleri jaoks oluline oli.

Kui vaadata seda lindistust kui yht eraldiseisvat heliteost, siis minu meelest selle tuum ei seisne kyll viisis, vaid pigem selles hyplevas, teravas m2ngumaneeris, mida v6iks samah2sti rakendada ka m6nele teisele polkaviisile.

P.S.
Mina, paremaid parmupillim2ngijaid, viidatud blogi omanik, pole v2itnud, et seal viisi ei ole.



Muudetud 1 korda. Aeg: 21.03.12 11:02 kasutaja: meisterjaan poolt.
21.03.12, 11:00
Timo Kalmu









Sõnumeid:616
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: parmupill ja kuulmine
anna andest, aga on viel parembi parmuBilliMängijaid, kes ei kuule sialt midagid piale plõnnimise.

mina kuulen üldse ajsu, mida tesed ei kuule. minu ütlemiste pärast põle tarvis pabistada.

viisi mängimisest pieta vist seda siin:
[www.youtube.com]

aga ma'i oskaks seda kua akordioni pial järäle mängida.
22.03.12, 15:55

Vabandust, kuid ainult registeeritud kasutajad saavad postitada teateid sellesse foorumi.