Autor
Sõnum
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1997
:: Tsiteeri ::
Teema: Kõiva ja tema loitsudeuurimus
[www.epl.ee]

•• Kas loitse võis lausuda igaüks või oli see ekspertide asi?

Sellega oli tegelikult nii ja naa. Oli neid loitse, mida oskasid päris paljud pered ja mida õpetati põlvest põlve, et inimesed eluga hakkama saaksid. Näiteks paljud arstimisega seotud loitsud olid muidugi kindlate asjatundjate käes. Ja ka näiteks need, mis aitasid varast varastatud eseme külge kinni panna, et see teda vaevama hakkaks ja ta eseme tagasi tooks. Üks osa natuke agressiivset teadmist oli kindlasti spetsialistide käes. Agressiivset selles mõttes, et kui oldi veendunud, et kõik läheb nässu, sest keegi tahab lihtsalt halba, ja kui ohver ise ei suutnud lahendust välja mõelda – ja sageli ei suutnud –, siis mindi üldjuhul kellegi juurde, kellelt võis abi loota.

•• Kas loitsutargad loitsisid kõike?

Oli teatud keelde. See, kellel oli võim madude üle, ei tohtinud neid ise tappa, ning see, kes võis hunte ära saata või kohale kutsuda, ei tohtinud mingil juhul hundijahil käia, olenditevahelist tasakaalu rikkuda. Või kui keegi valdas veresõnu, oskas haavu ravitseda ja verd peatada, siis oli ta näiteks õllepruulimise juures väga ebasoovitav isik. Kuna teadmine, mida ta valdas, võis kogemata tema mõtetesse kerkida ja see oleks õlleteo ära rikkunud, andnud õllele veremaitse või võtnud kanguse ära…

•• Nii et asi oli psüühikas?

Ma ise olen olnud ekspeditsioonil, kus inimesel, kes oskas veresõnu, paluti naljaviluks ühel tüdrukul veri kinni panna. Nähtavasti mõjuvad need sõnad meie psüühikale samamoodi kui minevikus, sest loits töötas ja see põhjustas tõelise tragöödia – noore naise veri jäi kinni, ilma et ta oleks rase olnud. Nii et tuli minna tagasi ja paluda, et need veresõnad võetaks pealt ära. Minu jaoks on see parim näide sellest, et paljud asjad, mis on meie jaoks pealtnäha mäng, võivad meie psüühikas väga tõeseks muutuda. Loitse ja palveid on läbi aegade kasutatud selleks, et inimese tasakaal oleks paigas, et tervis oleks hea. Kui sul on näiteks sõjas kaitsesõnad paberi peal kaasas, siis sa tead, et mõõk ja kuul ei saa sind tabada, ja oled selle võrra rahulikum.

•• Kui palju on neis loitsudes algupärast?

Igas rahvapärimuses on hästi palju igal pool kehtivaid üldmudeleid, „päris” algupära on raske tuvastada. Vanad babüloonia, kreeka, aramea sõnad sarnanevad eestlaste kasutatud loitsudega – sõnade vägi peitub nende arhailises ühtsuses. Vanade kõrgkultuuridega ühendab ka see, et teadmisi anti edasi ja loitse kasutati kirjalikult. Ka Eesti arhiivides leiduvad ravijate, teadjate või tarkade käsikirjad, mis ei erine väga vanade kõrgkultuuride loitsuraamatutest. On muidugi sotsiaalsetest ja geograafilistest oludest tingitud erinevusi. 19. sajandi Baltimaades oli väga oluline saada hakkama kohtus, kaitsta end sakste viha, sotsiaalsete karistuste ja alanduste eest. Eripäraks on ka näiteks ussi- ja saunasõnade rohkus.

Kui raamatut sirvida, tundub kristlik mõju hästi suur, ent samal ajal erineb eesti pärimus nagu öö ja päev sellest, milliseid loitse kasutavad katoliiklikud rahvad. Pühakute appi palumine pole meile omane. Eesti loitsud erinevad ka õigeusklike rahvaste omast ja esindavad sünkreetilist maailmapilti, seal on ruumi ka haldjatele.

•• Raamatus tuuakse näiteid ka 20. sajandi algupoolelt. Kas n-ö autentne teadmine on nüüdseks kadunud?

Päriselt ei ole, aga 20. sajandi alguses toimus teatav traditsiooni katkestus. Esiteks muutusid tugevalt majandamisviisid. Huvitav on see, et Siberi eestlastel on igasuguseid majandamisloitse säilinud veel XXI sajandil, seal on need olnud palju olulisemad kui Eesti põhialal. Ning muidugi mõjutas meditsiini areng, uute ja tõhusate ravimite ja vaktsiinide tulek. Muutusid ka arusaamad sellest, kelle käest ja kuidas haigusi saadakse.

•• Kas te jätsite raamatust ka midagi meelega välja?

Kui tähelepanelikult vaadata, siis seal ei ole needusi, sajatusi ega muud sellist, sest need ongi erinevad liigid. Aga pean ütlema, et neid valdavad inimesed absoluutselt ilma selle raamatutagi. Kui ikka süda on väga täis ja ütled: „Mine metsa!”, siis see tegelikult ongi juba sajatus. Tegelikult on meie keel loitse otsast otsani täis. Raamatul on vana loitsukäsikirja ülesehitus – olukorra jaoks sobiva loitsu leiab raamatu juhuslikult kohalt avades. See ongi sinu isiklik loits.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
03.04.11, 00:17

Vabandust, kuid ainult registeeritud kasutajad saavad postitada teateid sellesse foorumi.