:: Tsiteeri ::
Teema: Muhulased muretsevad oma pärandi pärast
Muhulased muretsevad oma pärandi pärast
Autor: Anneli Kann
Laupäev, 26. juuni 2010.
Loe kommentaare | Kommenteeri
Muhulased kardavad, et nende saare rahvuslikud motiivid kaotavad laia kasutamise tõttu oma väärtuse.
Muhu vallavalitsuse liige Mihkel Jürisson otseselt rahvusmustrite kasutamist tarbekaupadel valeks ei pea, kuid kardab, et ühe mustri laialdase kasutamise tulemusena võib see mingis mõttes devalveeruda. “Mulle isiklikult meeldib, kui erinevate piirkondade mustrid ärkavad ellu, mitte muhu muster ei laiene igale poole,” rääkis Jürisson. Tema sõnul võib põlistele muhulastele jääda nende rahvusmuster võõraks, kui seda igal pool nii palju propageeritakse.
Jürisson leiab, et õiges kontseptsioonis on rahvusmustrite kasutamine õigustatud:
“Kui asi ei muutu lihtsalt tarbeeseme värvimiseks, vaid sellega tahetakse näidata ka mingisugust suhtumist, siis ei ole mul midagi selle vastu.” Mingil moel on see tema arvates ka reklaam Muhu saarele, kuna kui inimestele meeldib muster, siis nad mingit moodi otsivad üles ka tõe selle päritolu kohta.
Jürissoni sõnul tema kodupaiga muster elab ja justkui jutustab midagi ning sellepärast ongi see niivõrd populaarne terves riigis.
Põline muhulane Martin Kivisoo on aga rohkem mures rahvusmotiivide õige kasutamise pärast. “Kurioosum võib tulla siis, kui eri epohhe pannakse kokku. See on kurjasti ja selles küsimuses peaksime hakkama ise asja käsitlema. Ei saaks lubada, et 1860. aasta eseme juures kasutatakse 1930. aastast pärit tikandit, neid asju ei saa kokku panna,” lausus Kivisoo. Kuna tema sõnul ei saa rahvakunsti rangelt reguleerida, peavad muhulased omavahel nõu pidama, kuid saaks vastu sellele kurioosumile, et ei segataks eri ajastute motiive vägivaldselt kokku. “Ajaloolise tunnetuse juures on lüngad,” rääkis Kivisoo, kuid samas tõdes, et võidelda kõigi eksijatega on mõttetu.
Tema sõnul on oluline hoida autentne muhu kultuur rikkumatuna ning seda saavad teha just muhulased ise, vältides eksimusi. “Meie kasutame oma riideid õigesti. Meie, ma usun, oskame oma rahvakultuuri hinnata, kuigi ma juhin tähelepanu sellele, et meil Muhumaal on tarvis tõesti selline diskussioon tekitada meie kultuuripärandi suhtes, et me kehtestame endile mingid reeglid,“ sõnas Kivisoo.
Sellel nädalal ilmub poelettidele muhu seeliku mustriga vihmavari, kuu aja pärast tulevad müüki ka samasugused kummikud. Praegu on saadaval muhu mustrites toolikatted, laudlinad, kinkekarbid, kruusid, pajalapid, põlled ja paljud muud tooted. Ka Muhu saare rahvarõivad on ühed populaarsemad ning neid kannavad isegi need, kellel ei ole saarega mingit seost.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Autor: Anneli Kann
Laupäev, 26. juuni 2010.
Loe kommentaare | Kommenteeri
Muhulased kardavad, et nende saare rahvuslikud motiivid kaotavad laia kasutamise tõttu oma väärtuse.
Muhu vallavalitsuse liige Mihkel Jürisson otseselt rahvusmustrite kasutamist tarbekaupadel valeks ei pea, kuid kardab, et ühe mustri laialdase kasutamise tulemusena võib see mingis mõttes devalveeruda. “Mulle isiklikult meeldib, kui erinevate piirkondade mustrid ärkavad ellu, mitte muhu muster ei laiene igale poole,” rääkis Jürisson. Tema sõnul võib põlistele muhulastele jääda nende rahvusmuster võõraks, kui seda igal pool nii palju propageeritakse.
Jürisson leiab, et õiges kontseptsioonis on rahvusmustrite kasutamine õigustatud:
“Kui asi ei muutu lihtsalt tarbeeseme värvimiseks, vaid sellega tahetakse näidata ka mingisugust suhtumist, siis ei ole mul midagi selle vastu.” Mingil moel on see tema arvates ka reklaam Muhu saarele, kuna kui inimestele meeldib muster, siis nad mingit moodi otsivad üles ka tõe selle päritolu kohta.
Jürissoni sõnul tema kodupaiga muster elab ja justkui jutustab midagi ning sellepärast ongi see niivõrd populaarne terves riigis.
Põline muhulane Martin Kivisoo on aga rohkem mures rahvusmotiivide õige kasutamise pärast. “Kurioosum võib tulla siis, kui eri epohhe pannakse kokku. See on kurjasti ja selles küsimuses peaksime hakkama ise asja käsitlema. Ei saaks lubada, et 1860. aasta eseme juures kasutatakse 1930. aastast pärit tikandit, neid asju ei saa kokku panna,” lausus Kivisoo. Kuna tema sõnul ei saa rahvakunsti rangelt reguleerida, peavad muhulased omavahel nõu pidama, kuid saaks vastu sellele kurioosumile, et ei segataks eri ajastute motiive vägivaldselt kokku. “Ajaloolise tunnetuse juures on lüngad,” rääkis Kivisoo, kuid samas tõdes, et võidelda kõigi eksijatega on mõttetu.
Tema sõnul on oluline hoida autentne muhu kultuur rikkumatuna ning seda saavad teha just muhulased ise, vältides eksimusi. “Meie kasutame oma riideid õigesti. Meie, ma usun, oskame oma rahvakultuuri hinnata, kuigi ma juhin tähelepanu sellele, et meil Muhumaal on tarvis tõesti selline diskussioon tekitada meie kultuuripärandi suhtes, et me kehtestame endile mingid reeglid,“ sõnas Kivisoo.
Sellel nädalal ilmub poelettidele muhu seeliku mustriga vihmavari, kuu aja pärast tulevad müüki ka samasugused kummikud. Praegu on saadaval muhu mustrites toolikatted, laudlinad, kinkekarbid, kruusid, pajalapid, põlled ja paljud muud tooted. Ka Muhu saare rahvarõivad on ühed populaarsemad ning neid kannavad isegi need, kellel ei ole saarega mingit seost.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
Postita
