Autor
Sõnum
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2749
:: Tsiteeri ::
Teema: Salme muinaslaev
[www.omasaar.ee]

Esialgu suure hurraaga vanimaks Eesti päritolu, st kohalikuks laevaks kuulutatud Salme muinaslaeva uurimisel päevavalgele tulevad uued faktid viitavad hoopis sellele, et kohalikel oli selle laevaga arvatavasti vaid kaudselt pistmist.

Laeva leiukohast leitud neetide raud on Soomes tehtud analüüside põhjal tõenäoliselt pärit Põhja-Norrast, räägib arheoloogiadoktor Jüri Peets. Tema käsutuses on rauas sisalduvast süsinikust veel küllalt uudse meetodiga tehtud analüüside tulemused, mis osutavad raua tootmisel kasutatud söe lähtematerjali fossiilsusele.

Ainuke selline põletusmaterjal on turvas. Kuna lõunapoolsetes metsastes piirkondades oli puid küllaga, tulevad meile lähematest võimalikest rauatootmispiirkondadest kõne alla vaid Šoti mägismaa, kus turvas oli raua tootmisel ja sepatöös kasutusel iidsetest aegadest ja Norra mägine, aeglase metsakasvuga keskosa. Seal käis just Salme laevaga seostataval perioodil ja varemgi tõeliselt mastaapne rauatootmine. Oletatakse, et Norras toodetud raud moodustas pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist olulise osa Euroopas kasutatust.

See ja mitmed teised faktid viitavad Peetsi sõnul just sellele, et tegu ei ole mitte kohalike laevaga, ning oletus, et leitu on eestlaste vanim laev, hakkab vaikselt mõranema. Jüri Peets märgib, et lisaks raua päritolule viitavatele süsinikuanalüüsidele võib Skandinaavia päritolu järeldada ka näiteks laevast leitud vaalaluust mängunuppudest.


Peets nimetab ka skandinaavlastele iseloomulikku noakuju. “Suure tõenäosusega oli tegu võõrastega,” ütleb arheoloogiadoktor ja lisab, et tema arvates oli tegu lihtsalt hädamatusega. Nimelt ei ole matmise viis otseselt kokkuviidav ühegi Läänemere ruumis levinud matmiskombega. Pigem on matus olnud lohakas. Matjad võisid siiski olla ka kohalikud saarlased.

Jüri Peetsi juba eelnevalt püstitatud hüpotees, et tegu oli kahe erineva leiukompleksiga – mis tähendab siis, et surnud, paat ja osa esemeid olid põletamata, seevastu eranditult kõik relvad kannavad põletuse ja tahtliku rikkumise jälgi –, ei pruugi siiski koost laguneda. Ta pakub võimalust, et hiljem on samas kohas hukkunute hõimlaste poolt korraldatud näiteks relvade ohverdamisrituaal. Siiski pole seni välistatud ka teised matused või isegi kalmistu.

Peetsil on ka hüpotees, kust võõrad Salme randa said. Ta arvab, et tollal Salme kohal asunud väina, millel oli laiust ligi 60 meetrit, kasutasid meresõitjad, kes seilasid Skandinaaviast praeguse Läti rannikualadele. Edela-Lätis oli vaadeldaval perioodil Liepaja lähedal märkimisväärselt suur skandinaavlaste asurkond, millest annab tunnistust Grobina muinasasulaga seostatav peamiselt põletusmatuste leide sisaldav enam kui 3000 hauakääpaga kalmistu. Arheoloog märgib, et sealtki on leitud sarnaseid mängunuppe nagu Salmelt, siitkandist seevastu midagi taolist varem leitud ei ole.

Tolleaegsed ainult aerujõul liikuvad laevad sõitsid Peetsi sõnul enamasti ranniku lähedal, säilitades rannaga silmside ja suundudes n-ö ühelt ninalt teisele.
Võimalik marsruut Skandinaavia poolt tulles oleks siis olnud järgmine: Ahvenamaa poolt sõideti mööda Soome rannikut, sealt keerati umbes Pirita jõe suudme kohalt lõunasse ja liiguti siis juba mööda Eesti rannikut. Saaremaale võidi läheneda kas ümber Hiiumaa või läbi Soela väina. Et vältida ümber Sõrve sõitmist, tuldi otse läbi tollase Salme väina, kust omakorda mindi edasi Kuramaa peale ja sealt juba mööda rannikut lõunasse Grobina poole.

Jüri Peets räägib, et veel üks huvitav asi viitab tema arvates sellele, et tegu oli võõrastega, kes ei tundnud olusid ega ümbruskonda. Ta arvab, et juhul kui oleks tahetud korralikult matta, siis oleks seda kindlasti tehtud mujal, kus matusetalitust oleks saanud toimetada rahus ja vaikuses. “Miks nad pidid matma seal, kus iga põõsa taga võis piiluda kuri saarlane?” küsib Peets.

Jüri Peets on ikka ja jälle uurinud ka laevast pärit neete. Varem on Peets öelnud, et suure tõenäosusega on tegu erinevate seppade kätetööga. Nüüd on ta jõudnud välja selleni, et Salme laevas kasutatud needid pärinevad lausa mitmest erinevast laevast.

Analüüsinud neete Tallinna tehnikaülikoolis, sai ta teada, et needid on saanud tugevat kuumust ja seejärel aeglaselt maha jahtunud. Sellele on mehel ka selgitus. Nimelt on saartel veel praegugi levinud traditsioon paatide põletamine jaanipäeval. “Seda tehti korduvkasutuse eesmärgil,” pakub Peets. Nimelt oli raud kallis ja vana laeva detaile ei raatsitud niisama minema visata. Selleks et neete kätte saada, pandi laev põlema ning kui puit oli ümbert põlenud, koguti needid kokku ja jäeti oma aega ootama.

Sama otstarvet võis täita ka vanade paatide kiviaedadele kõdunema jätmine, sest eks kõdunemine ole ju Peetsi sõnul sama, mis aeglane põlemine. Arheoloog märgib, et võib-olla muutus vanade paatide põletamine just seetõttu rannarahva jaanituletraditsiooni üheks osaks. Piltlikult öeldes põimusid ohver Päikesele ja paadimatus üheks. Tänapäeval küll ei mäletata paatide põletamise ratsionaalset iva, kuid jaanipäev on säilitanud oma traditsioonide külluse ning jaanituli ja jaaniöö müsteeriumid võluvad inimesi tänapäevalgi.

Seega on liiga palju loota, et Salmelt leitu on eestlaste vanim laev. Juhul kui Jüri Peetsi hüpoteesid tõeseks osutuvad, ei pruugi Salme leid meie enda ajaloos ühtki uut lehekülge avada. Arheoloog lisab, et kuna mitmel pool Skandinaaviamaades on taolised leiud üsna tavalised, ei oma see laevanduse ajaloo seisukohalt küll uut ajastut loovat tähendust, kuid senini jääb ta kindlasti sajandi leiuks Eestis, sest see sajand on ju veel noor!

Peets märgib siiski, et miski pole veel lõplikult kindel. Selge on aga see, et arheoloogilisi uurimistöid Salmel tuleb jätkata. Kaevamisluba taotlev Jüri Peets on selles kindel: “Iseasi, kas ma selle saan või kaevab keegi teine, aga selge on see, et nii poole vinnaga seda asja hoida pole ka mõtet.”

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.05.10, 11:44
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2749
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Salme muinaslaev
Nonii, midagi rõõmustavat päeva alustuseks:

[www.postimees.ee]

Saaremaalt Salmelt leitud muinaslaevade väljakaevamist juhtinud Jüri Peetsi hinnangul võis Euroopas ainulaadne lahingumatus olla seotud skandinaavlaste ebaõnnestunud retkega saarlastelt andamit koguda.

«Praegu on tõesti üks peamisi versioone selline, et tegu võis olla ebaõnnestunud maksustusretkega,» kinnitas arheoloogiadoktor Peets Meie Maale.

«Sellele viitavad näiteks laevadest leitud koerte ja jahikulli luud. Need olid tavaliselt kaasas vaid ülikutel ja tihtipeale käidigi niimoodi relvastatud saatemeeskonnaga andamit kogumas. Lisaks oleme leidnud viiteid, et laevadega maetud meeste seas oli vähemalt neli ülikut, mis samuti viitab pigem andamikogumisretkele,» lisas ta.

Peetsi sõnul oli Saaremaa tõenäoliselt tollal lepingujärgselt andamikohustuslane, kuid ühel hetkel otsustasid saarlased enam mitte maksta. «Maksustajad tulid ilmselt Saaremaale nagu piknikule, aga leidsid siin oma otsa,» arvas arheoloog.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
11.12.10, 16:17
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2749
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Salme muinaslaev
Saare saaga jätkub:

[www.postimees.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
06.12.14, 09:33
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 ********   **         *******   **     **        ** 
 **     **  **        **     **  ***   ***        ** 
 **     **  **        **         **** ****        ** 
 ********   **        ********   ** *** **        ** 
 **         **        **     **  **     **  **    ** 
 **         **        **     **  **     **  **    ** 
 **         ********   *******   **     **   ******  
Lisa fail manusena:
  • Lubatud on lisada järgmiste tüüpidega faile:
  • Fail ei tohi olla suurem kui
  • Veel 2 faili saad lisada sellele teatele