HH
[
www.folklore.ee]
Käesoleva töö aluseks on Tartu Ülikooli füüsikaosakonna lõputöö, mille koostas Martin Marek Mileiko 1994.a. käesoleva töö autori ideede järgi /1/. Lõputöö eesmärgiks oli näidata füüsika kasutamisvõimalusi ka sellistes valdkondades , mida peetakse väga füüsikakaugeteks. M.Mileiko lõputöö äratas füüsikute hulgas suurt tähelepanu ja see sai kõrgeima hinde.
...
Teise võimaluse meie hüpoteesi kontrollimiseks annab muistend Kalevipoja laudade toomisest /5/.
"Kalevipoeg tulnd kõrra läbi Peipsi, seitsesada lauda seljas, ise kirunud, et vesi , pagan, tegi tilli märjaks."
Kalevipoja kandejõu hindamise aluseks võtame jällegi töös /1/ tuletatud valemi
valem(2), kus M -Kalevipoja kandami mass ja m - inimese kandami mass.
Võtame inimese kandami suuruseks ühe tubli matkaja seljakoti raskuse, sest muistendis on öeldud, et koorem polnud väga suur : Lauakoorem polnud suuri/ Ega olnud väga väike,/ Paras mehe pihaline /4, lk. 135/. Seega võtame m = 30 kg, mis on matkamisel mehele paras seljakoti raskus. Valemi (2) järgi tehtud arvutused annavad, et Kalevipoeg suutis tuua üle Peipsi ca 75 tonni laudu.
Kuid muistendi järgi /5/ oli koormas 700 lauda, mille mõõtmed on teada:
Polnud lauad paksusella/ Kuskil üle kolme tolli,/Ega läinud laiusella/ Kuskil üle kahe jala/Ega olnud pikkusella / Kuskil üle kolme sülla /4, lk. 135 /.
Seega oli laua paksus ca 0,08 m, laius ca 0,6 m ja pikkus ca 21 m. Kui võtta puidu tiheduseks 700 kg/m3, siis on koorma raskus ca 500 tonni. Selline kandam käis aga 100 m pikkusele inimesest Kalevipojale ilmselt üle jõu. Niisuguse koorma kandmiseks pidanuks Kalevipoja pikkus valemi (2) järgi arvutatuna olema ca 300 m. Kuid Kalevipoeg võis kanda ka veel suuremat koormat, sest mõned muistsed andmed väidavad, et Kalevipoeg on kandnud koormat , kus oli ca 1700 lauda. Paraku puuduvad selles koormas olnud laudade mõõdud, mis ei luba koorma raskust hinnata.
Nende näidete põhjal võib arvata, et inimesest Kalevipoeg pidi ikka palju pikem olema kui 100 m. Kuid inimene ei saa olla isegi 100 m pikkune, rääkimata veel suurematest pikkustest ja seda vähemalt kahel põhjusel.
Esiteks puruneksid nii pika inimese luud keha raskuse all, sest keha mass on võrdeline karakteristliku pikkuse LI kuubiga, aga luude tugevuse võib lugeda võrdeliseks LI0,66 /8/. Arvutus näitab, et 100m kasvuga vägilase mass avaldab luudele ca 200 korda suuremat rõhku kui 2m pikkusel inimesel. Järelikult nii pika mehe luud ei peaks tema keharaskusele vastu ning murduksid pilpaina.
Teiseks oleks selline mees kannatanud kohutava ülekuumenemise käes, sest tema naha pind oleks liiga väike nii suurest kehast eralduva soojuse eemaldamiseks. Organismis tekkiv soojushulk on võrdeline karakteristliku pikkuse kuubiga, naha kaudu eralduv soojushulk aga karakteristliku pikkuse ruuduga /7/. Järelikult 100 m hiiglase organismist eraldub 50 korda vähem soojust kui tavalisel inimesel, mis viibki ülekuumenemisele. .
Eeltoodut kokku võttes võib väita, et Kalevipoeg, kes magas tänaseni säilinud sängides, ei olnud inimlikku päritolu. Tema lihased ja luud pidid olema hoopis teisest materjalist kui inimesel.
