Autor
Sõnum
Timo Kalmu









Sõnumeid:1344
:: Tsiteeri ::
Teema: Kas AA või OO ?
Näis juba, et Palts, Leedo, Pihl ja teised tublid saare mehed on naabrid osavasti auti mängind, aga nood nahistavad rahulikult omaette.

Partsi Peeter ütleks selle kohta umbes sedaviisi: “Passige peele, heed hiiu keele öppijad! Saarlaste keele seeme aa nagu va Ameeriga mink, kis vöib meite Hiiu naaritsa hukka saata. Jäksu Männi Priidule vöörsönade vöörutamisel ja Sakase Tönule Pühalepa murde öppimisel-levitamisel! Hiiu keele prohvist Körva Jaanusest reekimata.”

[www.hiiumaa.ee]
29.03.10, 12:43
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2751
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Kas AA või OO ?
aa.. põnev! A kuulus hiidlane torupilli-juss kasutas ikka "oo" või siis pani Pulst tema tsitaate vigaselt kirja või ehk siis oli härra Maaker juba saare keelest mõjutada saanud :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
29.03.10, 13:06
Timo Kalmu









Sõnumeid:1344
:: Tsiteeri ::
Teema: Õ hirm ja tähe närimine.
[www.hiiumaa.ee]

Annangi sõna Peetrile kui endast targemale.

“Äi neh vaada – see preegune hiidlane aa jüst nagu läbi kasvend sea liha ehk peekun. Tai liha aa järjest rohkem juurde tulnd, nenna et ainult vehegesed peki triibud tai sees järele jeend. See muidu tore küll, aga hermus väga liiga vehe aa sösust kraami, mis köökis pliita peel pannu röömselt naerma paneks. Pole pekki, pole öiget mekki ega hiidlasel omalgid mönusat muiku. Ise ma ole siiskid rahul, kui Selver moole jöuluks vehese tüki peekuni praadi kodu väravesse toob.”


"Põlishiidlane ja kauaaegne kooliõpetaja Aare Ristmägi andis oma praktika ja kirjanduse varal ülevaate hiiu murrakutest kunagises neljas kihelkonnas. Üksteisest enam erinevaid murdealasid oli siiski kaks. Ühed on neid nimetanud Ida- ja Lääne- Hiiumaa murrakuteks, teised ka lihtsalt Pühalepa ja Emmaste kandi omadeks. Oli ka vahepealseid murrakualasid, näiteks Kassari saar.

Üldjoontes on Pühalepa murrak häälduselt kõvem (meite, teite), Emmaste oma pehmem (mede, tede). Tuntud on “h” tähe kasutamine Pühalepa kandis (“herm hoitku”) ja mittekasutamine Emmaste pool (“eige ermus asi”).

Seevastu kõigis kihelkondades ja üldse saartele omane on “õ” tähe puudumine häälduses, õigemini – see kõlas kui “ö”. Seda viga vältida püüdes eksisid mõned omakorda ja panid “õ” sinna, kus pidi olema just “ö”. Nüüd olen veidi imestunud, kui mõnikord Hiiu Lehes ilmuvates murdevestetes, aga ka Nädalalõpu saare murdes vestlejatel esineb “õ” täht täies aus ja hiilguses!"

Noh kui mina tõesti hiidlane olla tahaks, siis saaks neid "õ"sid kaa julgelt hääldada just nii kui ise tahan.

"Teiseks, nagu mainis ka Ristmägi, on siinsed õpetajad enamasti mandri päritolu ega ole kohalike murrakutega kursis. See asjaolu, andke andeks, pole aga eriti vabandatav. Kui inimene asub elama teise piirkonda ja peab seda oma koduks, oleks loomulik, et ta tunneks tänapäeva kõrval ka rahvapärimusi, sealhulgas keelemurret."

Ja mis lootust on meil, et need, kes Harjumaale ja Tallinna sisse - välja kolivad tunneks üldse mingit huvi, mis siin enne neid oli ja mis pärast jääb?
31.03.10, 14:28
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 ********  **     **  ********  ********   **    ** 
 **        **     **     **     **     **   **  **  
 **        **     **     **     **     **    ****   
 ******    *********     **     ********      **    
 **        **     **     **     **            **    
 **        **     **     **     **            **    
 **        **     **     **     **            **    
Lisa fail manusena:
  • Lubatud on lisada järgmiste tüüpidega faile:
  • Fail ei tohi olla suurem kui
  • Veel 2 faili saad lisada sellele teatele