[www.rmk.ee]

RMK kutsub pärandkultuuri konverentsile
“Pärandkultuur metsas - väärtustamata väärtused II”
25. märtsil kl 11-16 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses

PÄEVAKAVA
10.30 – 11.00 Kogunemine
11.00 – 11.15 Sissejuhatus. Erik Kosenkranius, Keskkonnaamet.
11.15 – 11.30 Avasõnad. Lembitu Tarang, pärandkultuuri inventuuri algataja.
11.30 – 12.00 Ajalooline Liivimaa kui Eesti-Läti ühisosa. Toivo Meikar, Eesti Maaülikool.

I osa: Taimed ja pärandkultuur
12.00 – 12.30 Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Toomas Kukk.
12.30 – 13.00 Läti Kaljujooniste Selts, Andris Grīnbers.
13.00 – 14.00 Lõuna

II osa: Vaimsus ja pärandkultuur
14.00 – 14.30 Helgi Põllo, Hiiumaa muuseum
14.30 – 15.00 Sandra Zirne, Läti Muinsuskaitseamet

III osa: Milleks meile pärandkultuur?
15.00 – 15.30 Jürgen Kusmin, RMK
15.30 – 16.00 Mārtiņš Lūkins, Läti Ülikool

Konverentsil tutvustatakse raamatuid „Väike pärandkultuuri käsiraamat“, „Võrumaa pärandkultuurist” ja „Valgamaa pärandkultuurist” ning esitletakse avalikus kasutuses olevat inventuuri tulemuste kaardirakendust Maa-Ameti kodulehel.

Konverents on tasuta, registreeru siin: [www.rmk.ee].

Tasuta buss suunal Tallinn-Tartu väljub konverentsile Tallinnast Rahvusraamatukogu juurest kl 7.30.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Näed ei teadki seda:
[www.ceeol.com]

Eestis ei ole kaljujooniseid seni avastatud. Lätis leidsid kohalikud
koduloouurijad esimesed kaljujoonised 1986. aastal. Suurem osa
neist asub Koiva (Gauja) rahvuspargis. Need olid uuristatud devoni
liivakivisse peaaegu ligipääsmatutes jäärakutes ja koobastes.
Sambla, samblike ja vetikatega kinnikasvamise tõttu on joonised
halvasti nähtavad.
Siiani on leitud kolmkümmend petroglüüfide rühma. Leiukohati
varieerub kaljusse uuristatud sümbolite hulk ühest viiesajani.


Kas see on kalender?
Kui tõesti, siis pidi nädal olema üheksa päeva pikkune.

Esimesena ( 1986. aastal) avastati Läti kaljujoonised Virtakase kaljul Brasla regioonis.

Petroglüüfide hulgas saame eristada
mõningaid läti geomeetrilise
ornamendi elemente, läti ja balti jumalate
ja jumaluste sümboleid (kõige
sagedamini esineb viljakusejumal
Jumise märk), majamärke, vapikujutisi,
maagilisi märke, aga ka pügalapulga
täketele sarnanevaid uuriseid.
Kõige levinum sümbol on ristimärk.
Petroglüüfide uuristamise aja
kohta ei ole mingeid andmeid. Kui
võtame arvesse asjaolu, et devoni
liivakivi on pehme ja kergesti murenev, on vähetõenäoline, et need
märgid saavad olla vanemad kui 1000 aastat. Lähima ajalise piiri
määravad aga kahe leiukoha petroglüüfe katval maalihkel kasvavad
umbes saja aasta vanused puud, järelikult on need märgidki
vähemalt sama vanad, eeldatavalt pisut vanemad.
Võime püstitada hüpoteesi, et Lätist leitud petroglüüfid on kunagi
uuristanud nõiad, teadjad ja ravitsejad, kes tegutsesid veel
kaua aega pärast kohalike hõimude vallutamist ja ristiusustamist
XIII sajandil.

Joonis 9. “Laev”.
Petroglüüfi uurisid Rootsi eksperdid, kelle hinnangul võib joonis pärineda XIII–XV sajandist.


[www.dabasretumi.lv]