Autor
Sõnum
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Savvusann
[www.umaleht.ee]

Võromaa inemiisi mälehtüse savvusannast: kuis sääl käüti, midä kõnõldi, midä pääle mõskmisõ viil tetti ja miä viil sannast meelen om.


Liinaprovva tahtsõ vanavanaesä sanna puhtas mõskõ

Ma eski ei tiiä, ku vana taa sann om, a vanavanaimä ütel’, et seo sann om tettü joba inne vanavanaesä sündümist.

Vanaimä kõnõl’, et ma naksi sääl sannan joba käümä, ku ma es olõ viil aastanõgi. Tä nõstsõ minnu säält pääle mõskmist tarõ manu.

Lats es jõvva jo imä ja esäga nii kavva sannan olla ja tä võisõ sääl ka külmä niimuudu saia.

Ütskõrd ku ma joba suurõmb olli, kästi minnu üte mu sugulasõ latsõga iin sanna är minnä.

Sis sai nall’a. Ku tä är nägi, mändse musta sanna saina omma, sõs ütel’, et sääl haisas suidsu perrä ja kae, mändse mustõ sainuga ruumin piät tä hinnäst mõskma! Näil oll’ jo koton hindäl puhas sann. Tä pagõsi är tarõ manu ja jäigi mõskmalda.

Vanaimä kõnõl’ tuud kah, et ütskõrd üts liinaprovva tull’ maalõ uma mehe sünnüpäivä pidämä. Tä tahtsõ tudõngist sõbrulõ suidsusannan käümist näüdädä. A provva es olõ esi kah suidsusannan käünü. Ku tä är näkk’, mändse musta saina omma, sis küsse tä mehe käest pangiga vett ja lubasi saina puhtas mõskõ.

Suidsusannan om kõik hää, õnnõ sääl piät mõistma hinnäst sannuta. Ja ku hää sääl vihtu viil om. Tuu om sanna üts kõgõ parõmbit mõnusit.

Minnu opas’ vanaimä joba väikust pääle vihtma. A kõgõ parõmb viht om kadajaviht. Tedä piät õnnõ mõistma nii havvuta, et tä väega ei tsusi.

Sõs om mul meelen üts latsõ-iä keväjäne päiv, ku sannast lihha vällä tuudi ja üteldi, et nüüt om kül valmis. Kül tuu oll’ hää ja makus.

Poodist ei osta imä esäga mullõ kunagi säänest. Esä tege hindäle egä keväjä esi soolalihha ja lask sannamehel suidsuta, ku tä õigõt suidsulihha taht saia.

Nüüt olõ ma joba suur ja käü harva vanaimä poolõ. A ku om sannapäiv, sõs lää ma kimmäle kah sanna, mis sis, et piä perän kasvai jalaga kodo minemä, ku imal-esäl aigu uuta ei olõ.

Toda ma tiiä kah juttõ perrä, et sanna piät kütmä kõik aig kimmäs sannamiis, kes sanna tund. Sis ei saa sann mõru.

Mõru tähendäs toda, ku silmä nakkasõ vett juuskma ja kipitämä. Tuu tulõ tuust, ku sanna saina ei olõ kõrraligult lämmäs lännü. Tuud juhtus kõgõ rohkõmb talvõl.

Mul ei jää nüüt muud üle ku tennädä sannamiist, vihahavvutajat ja viituujat.

Mi perrel om iks vidänü. Hää, et vanavanaesä sanna iist huult pidi ja es lasõ är hukka minnä.

Üle suidsusanna ei võta mu silmin ütski sann.

Parvõ Airi (16), Varstu keskkooli opilanõ

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
24.03.10, 17:39
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Savvusann
[www.umaleht.ee]

Savvusannan

Võromaa inemiisi mälehtüse savvusannast: kuis sääl käüti, midä kõnõldi, midä pääle mõskmisõ viil tetti ja miä viil sannast meelen om.

Uma Leht kutsõ inemiisi üles saatma juttõ savvusannust. Meile saadõti hulga juttõ mitmõst vana Võromaa nukast. Panõmi naa jutu kõrdapite lehte. Tuujaos om seo vahtsõnõ rubriik «Savvusann». Ku mõnõl inemisel jäi uma sannajutt tähtaos saatmalda, olõ-i tuust kah hätä, saatkõ julgõhe takastperrä! Egä jutt om üts tsillokõnõ sammukõnõ tuu poolõ, et mi savvusann saanu UNESCO ilmaperändi nimekirja.


1. jutt. Haanimaa savvusannust

Suurõmba jao umast elost olõ käünü õks savvusannah. Tuud sanna küteti innembide õks haoga, viimätsel aol puiõga. Keresekivi olli otsidu ja validu. Ku ütski «sinikivi» essü keresekivve sisse, sis tuu tsurksõ kõgõ sannahkäümise ar, sann oll’ mõro ja peräh oll’ päävalu.

Sanna uss tetti matal, muido lätt lõunõlämmi ussõ vahelt ar vällä. Õga savvusannu es püüdäki tetä ilosit. Päätähtsä oll’, õt sai hikõ vällä aia, mõskõ ja ka lihha suidsuta.

Sannaviha tetti vana ja vahtsõ jaanipäävä vahel. Otsiti kost nurmõ vai kar’amaa veerest lihhav kõiv, koh siimnetilku otsah es olõ, ja tuust õks aastajago vihapaarõ tetä sai.

Sannavii lämmistämises oll’ mõnõl perrel katlakõnõ, mis panti keresekivve sisse tsopakõistõ. Vai sis painutõdi raudtoro hobõsõravva muudu kõvõras ja kerese seest lätsi torootsa puust viipüttü. Vai sis viidi kuum vesi pangõga tarõ köögist. Hää, ku sann oll’ õks viikogo veereh vai lähküh.

Ku sannah vihtlõma naati, sis esä ja vanaesä nõudsõ, õt vihtlõminõ pidi käümä «takti perrä», õt nuu vihalaksu pidi käümä ütstõõsõ ala, a mitte kõrraga, ku katõkõistõ vihuti.

Kõgõ noorõmb oll’ õks tuu lõunõviskaja ja pidi lava pääl olõjidõ sõnna kullõma, õt ku pall’o vett võisõ keresehe hiitä.

Vanast oll’ mõnikõrd kirpõ musta hammõ seeh, sis sälästvõtmisõ aigu visati keresehe lõunõt ja saputõdi hamõt kuuma auru seeh. Ku paar prõksu kuulda oll’, sis oll’ teedä, õt paar kirpu otsa sai.

Mõskmisõs oll’ inämbüisi õks umakeedet siip. Peris vanast mõsti hiusit ja ihho tuhalipõga. Tuu tapsõ hiusih täie ja tingõ ka ar.

Innembide, ku maal käsitsitüüd pall’o oll’, sis oll’ naid tõpi ja häti ka pall’o. Sann oll’ tuu paik, koh püüti hinnäst tohtõrda. Kuumah sannalõunah tasoti, hõõruti ja vihuti haigit kotussit ja mõnikõrd sai pall’o parõmb kah.

Mi kandih ütel vanamehel oll’ sälg väega haigõ ja rohto muud es tiiä ku kuum sann ja tärbendiiniga määri. Võtsõ sis tärbendiinipudõla üteh ja läts’ tõõsõtarõ mano sanna. Sääl kuumah lõunah poisi sis hõõri timä haigõt sälgä ja vahel vali tärbendiini kah sälä pääle. A tärbendiin vaio sälälohko ja säält alla vähämbähe lohko. Ütekõrraga nakas’ vanamiis aiatama ja kargõlõma. Tärbendiin oll’ lännü sinnä, kohe tä es pidänü minemä. Ilmarahval sai tuust jandist hulga aigu takah kõnõlda.

Vanast, ku nätti, õt kohki taloh äripäävä sann küttü, sis üteldi, õt sääl õks lats sünnüs tuul pääväl. Lämmi sann oll’ kõgõ parõmb ja varisamb paik, koh tuud toimõndust tetä.

Ka korvikudajilõ oll’ kuum sann abis. Leotõdu pedäjäpirru lõmmu võeti viist vällä ja panti sanna kuuma sau sisse vinduma. Lämmält sai lõmmust pall’o parõmbahe pirdõ kisku.

Väega tähtsä asi savvusannah om tuu, õt saias lihha suidsuta. Soolat liha suidsutõdi õks keväjä, ku suurõ vii joosi. Talvõl süüdi õks luuga liha ar ja suidsutamisõs jäivä rohkõmb pekidse lihatükü. Suidsutamist alostõdi riide õdagu, sis saadi puulpäävä õdagu pääle lihasuidsutamist sannah ka ar kävvü.

Lihatükü panti sanna lae ala parsilõ vai kapluga lae ala rippa. Algusõh panti lihatükel kammar ülespoolõ ja küteti tassa, õt suulvesi lihast vällä tsilknu. Kütmises võeti kuivi ja ka tuurit lepähalgõ. Tuli säeti nii, õt savvu olõsi pall’o, a kuuma jaoperäst.

Tõõsõl pääväl, hummogu, kääneti lihatükel tõõsõ poolõ, kammar allapoolõ, ja panti anomit põrmandu pääle ala, sääl kohe tuud väke vai rasva tsilkma nakas’. Pääle tuu tetti sääne tuli ala, mis liha ilostõ ar küdsä. Ku lihasuidsutaminõ läbi, sis mõsti rasvast sannapõrmandut tuha ja mõsupulbriga ja kuuma viiga.

Pääle lihasuidsutamist oll’ sannah hää olla. Kõik sannapalgi aiva kuuma vällä ja hää lihalõhn. Säält sannast es taha ar vällägi tulla.

Meil lähküh üts kokkohoitja peremiis es kannahta tuud, õt lihust tsilgus rasva põrmandu pääle. Peremiis lask’ sepäl tetä raudplekist panni ja pand’ lihatükü pannõga savvusanna lae ala suitsuma.

A panni lätsi sanna lae all nii kuumas, õt ku peremiis tõõsõl pääväl lihulõ tõisi puuli nakas’ käändmä, sis timä hindä jutu perrä olõ õs alalõ jäänü muud ku kamara ja luu. Rasva sai tä muidogi kätte, olkõgi õt savvumaiguga.

Noid savvusannu olõ ma umah eloh nännü õigõ mitu, mis ar omma palanu, inämbüisi lihasuidsutamisõ aigu. Tuuperäst tetti savvusanna muist huunist kavvõmbahe, õt ku palama lätt, sis olõ-i kah’o nii suur.

Pressi Heldur
Haanist Pressi küläst

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
24.03.10, 17:43
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Savvusann
Savvusann taht kogokunna huult ja UNESCO puult kaitsmist

6. lehekuud peetü võrokõisi tsõõriklavva takan kõnõldi savvusannu prõllatsest saisust ja tuust, miä saa edespidi. Kõik kokkotulnu löudseva, et savvusannal piät olõma kotus ka mi latsi ja latsõlatsi elon ja tuu hääs olti valmis ütenkuun ka tüüd tegemä.

Ala kirotedi kokkolepe, miä sääd tsihis saija savvusann üleilma tähtsä kultuuriprändüse hulka UNESCO märgi all.



Rõugu kihlkunna Tilgu külä Sepä tallo tull 6. lehekuu päältlõunat kokko paarkümmend Vana Võromaa inemist, kiä arutiva savvusannage köüdet perändi edesikestmise üle. Pikält kõnõldi UNESCO märgi ala minekist ja määnest kassu olõs tuust tulõman sannatraditsioone jakkumise jaos. Jutu käigin jõuti vällä ka mõttõni, et mi savvusann pedänü hoobis olõma sääl nimekirän, kon omma kipõt kaitsmist vajava nähtüse, selle et nooremba inemise ei tiiä savvusannast pallund ja sannu esi tükütas kah tuuperäst maaha lahkma. Köüdüs põlvkundõ vaihel põlitside tiidmiste edesiandmise asjan tulõ tugevambas saija. UNESCO märk sääl man avitas inemisil arrvu saija, et tegemist om tõtõst tähtsä asjage. Tuun olli kõik ütel meelel, et mi esi piät oma tiidmise' ja jõu' kokko pandma sannakombidõ jakkumise hääs.



Veeroja Eda kõnel, et om jo alustet sanna kotsilõ tiidmisi kogomist, a plaan om kogomistüüd laembas aija: "Suvõl saasi Tarto Ülikooli mant etnoloogia-oppuse tudengi tulla Võromaalõ perimüst kogoma, vajja mi puult asi ettevalmista. Üte edimese tüüna olõs vajja kõge Vana Võrumaa jaon teedä saija, ku pallo meil ültse om vannu savvusannu, ku pallo näist pruugitas ja ku pallo om vahtsõst ehitedü manu. Mitu hääd mõtõt juuskõ jutõst läbi, a kõge lihtsamb ja kipõmb olõs piä vallatettävä kodolehe pääl tetä kotus, kohes saainemine uma sannast teedä anda."



Tsõõriklavvan nimmati ka joba tegemisel tüüsid: MTÜ Hinokad võtva iist Vana Võrumaa savvusannu raamatu kokkupandmist, Võro Seltsi VKKF ja Võru Instituudi kuuntüün pandas savvusann Eesti kultuuriperändüse nimekirja. Peenemba uurmise ala tulnu edespidi võtta mitma teema, nagu näutüses sann ku tohtõrdusõ kotus ja tervüsepraavitus savvusannan.



Sügüse plaanitas tetä savvusannapäiv, kon üte päävä joosul olõsi inemistel võimalus kävvü savvusannage tutvas saaman, teedä saija nii kombist ku ka esi sannan kävvü. "Seo plaan tull mõtõldõn innekõkke nuuri pääle, kiä ei tiiä savvusannast midägi" tutvust ettevõtmise mõttõ välläpakja Taali Kati.



Tsõõriklavvan kirutiva ütidside plaane kokkoleppele ala katsa organisatsiooni esindeje ja kolm eraisikut, kats organisatsiooni tulli õkva viil manu. Lepe jääs valla vahtside tulijide jaos. Ligembal aol pandas kokko tegemisi plaan, miä avitas edespidi tüüd jaka ja kokko kõnõlda kogokunna tahtmisõ seon asjan.



Pressiteedüse man om koopia alakirotet kokkoleppest.



Teedüse andse edesi Külli Eichenbaum,

mano saa küssü tel 56611924

e-post: kylli@wi.werro.ee

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
10.05.10, 15:02
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Savvusann
[www.umaleht.ee]

Kirmse külä suidsosanna

Ku ma latsõn mäletämä naksi, oll’ Kirmse küläh 19 talopidämist ja kats väikumbat majapidämist, koh talotüüga elämist es saia. Noist üts tegi puuanomit, tuubrit, vannõ, tünne ja esiki puust pangõ. Tõõnõ oll’ ütsik naanõ: tuu ao külä ja ümbrekunna latsi vastavõtja. 21 elämist ja egalütel uma sann. Kõik suidsosanna. Õnnõgi üteh suurõmbah taloh oll’ korsnaga sann.

Jõulopuulpääväl, vana-aasta õdago, munapühipuulpääväl, suvistõpühipuulpääväl ja jaanipääväpuulpääväl suitsiva küläh kõik sanna.

Kelle sann suidsas’ kõgõ rohkõmb, oll’ kõgõ parõmbidõ nätä külmä ja tuulõvagadsõ ilmaga. Mi, latsõ, sis toda vahemigi. Terve külä sanna olli mi kodotalost häste nätä: ollimi küläst väläh ja nurmõ-nurmõveere olli võsost puhta.

Keväjä oll’ iks nii, õt ku trehvsit sannast müüdä minemä, koh õkva liha suitso, tundsõt hääd suidsoliha lõhna. Toda jakko nikani ku küläh jakko lihha.

Õt suidsosannah lihha suidsota, oll’ iks vaia tiidä, midä ja kuis tetä. Tuuao inemise noid nippe tiidse ja näil es juhto kah midägi. A üts miis nägi külh, kuis imä lihha suidsot’, a tegi iks ummamuudo ja õnnõtus oll’gi käeh.

Tä pandsõ liha rippo ka keresse kotsilõ, midä tii es kiäki, kes veidikesegi suidsotamisõ säädüisi tiidse. Keressekotus lae all pidi vaba olõma tuuperäst, õt sääl om kuumus kõgõ kõvõmb ja lihast nakkas rasõv vällä juuskma. Ku rasõv kuuma keresse pääle tsilgus, lätt palama.

«A ma panni kivele pleki pääle!», targut’ miis peräh, ku palanu oll’ nii liha ku sann. Plekk pästä-s rasvapalamisõst. Esiasi olnu sis, ku pleki asõmõl olnu vann ja tuugi korgõmbah keressekivest.

A häbü küläh mitmõkõrdnõ: külä edimäne sannapalang ja viil – miis palot’ nii uma ku ka naabrinaasõ liha är!

Poissõ vemp lõppi hallõlt

Aig oll’ inne märdsikiudutamist. Koskilt Ingerimaalt tull’ mi küllä imä kolmõ tütrega, väega puhta ja tüüka inemise. Saiva eloasõmõ ütte jõukabahe tallo.

Latsõkõsõ-sõsarõ olliva väega üttehoitja. Kõgõlõ otsa tsusõva (muidoki soomõ keeleh) küläpoiskõisi: «Noh, pojanhuska (poiskõsõvolask), kunas saat mehepüksi jalga?» Suurõmbit poiskõisi muidoki ai tuu jutt vihalõ: a näil ollivagi jo viil jalah püksi, mis küündüvä õnnõgi allapoolõ põlvõ!

Külätsura märgevä kokko: teemi noilõ tyttömäinenile är 1:0! Ku imä lätt ummi ilosidõ tütridega puulpääväl sanna, läämi sannavüürüste ja toomi näide rõiva är!

Puulpääväl olli poiskõsõtsura aigsahe sanna lähkoh haina seeh kõtulõ. Ku kuulsõva, kuis visati keressele lõõnõt ja naati vihtlõma, sis tahtsõva tuu helü var’oh rõiva sannavüürüsest är võtta.

Kõgõ suurõmb ja julgõmb tsura karas’ki haina seest vällä ja sannaussõst sisse. A tä tegi via, midä tiiä es arvadagi. Sannavüürüse uss oll’ määrmäldä ja tuu tegi kiidsmise hellü.

Toda hellü kuuliva ka sannaholõja naasõ. Tsura sai külh pingi päält üsätävve naisi rõivit kanglihe ja pand’ noidõga ussõst vällä. A üüsärk sattõ poiskõsõl kangli alt nii pikält vällä, õt ots jäi jala ala ja poiskõnõ sattõ maaha.

Kõgõ vanõmb suumlasõlats’kõnõ taibas’ olokõrda, haarsõ käskoga kuuma vett ja tõugas’ sannaussõ peräni valla. Ihoalastõ, käskotäüs kuuma vett käeh, juusk’ tä poiskõsõlõ perrä ja esi tänit’ kõva helüga: «P...s tsui poiskõist!!!» Visas’ käskotävve kuuma vett poiskõsõlõ sälgä. Tsura jätt’ rõivapuntra sinnäpaika, niudsaht’ ja pagõsi kavvõmbahe. Tõõsõ tsura panniva ummakõrda sanna mant juuskma, a panõva-s toda tähele, õt sanna ümbre olli nõgõsõpuhma: panniva noist läbi...

Peräh kõnõldi küläh, õt tuu suurõmba tsura imä oll’ kaivanu: «Kuradi soomõlita olõs latsõ är tapnuva!» ja poiskõsõ sälgä määriti kats nädälät hapnõ koorõga.

Tõisi tsurrõ imä kõnõliva: «Mi poiskõisil tegüsi kurõsaapa!» ja ka noid jalgo määriti ja possotõdi hapnõ koorõga, inne ku tervest saiva. Külätsura julgu-s inämb lats’kõisi poolõgi kaia nii kavva, ku nä ütskõrd mi küläst är lätsi tõistõ paika.

Lihahimo pand’ pää tüüle

Ma olli kinoh autojuht. Mi tüü alost’ õdago ja lõppi iks üüse. Ütskõrd keväjä naas’ imä sannah lihha suidsotama. Õdago, inne tüühüminekit kanni ma liha sanna ja panni reste pääle ritta. Imä tegi tulõ keresse ala ja ma esi lätsi Vinne riigi tüüd tegemä. Tagasi sai muidogi ilda üüse. Jäi magama ja magasi kõvva, ku kuuli, kuis imä hõigas’: «Tulõ üles, sannah keres lajah, mul olõ-i kohegi tuld tetä!».

Tiidse külh, õt keres oll’ viledsä püsümisega, a mõtli, õt lihasuidso pidä vasta. A võta näpost! Lätsi sanna: sann lämmi, liha päält joba illos pruun, esiki hää suidsoliha lõhn, a nukah suur savikivi ja keresekivve unik, sääl vahel viil hõõgavit hütsi!

Proovõ kivve, tävveste kuuma. A saa õs ummõhtõ puulsuitsonut lihha sanna jättä! Topõ sis mito paari villatsit kindit kätte ja naksi noid kuumõ kivve sortma. Korssi kivve vahelt savitükü kokko ja panni pangi ligonõma. Saigi määnegi mökin, midä sai kivve vahelõ panda.

Riigitüüle tull’ är üteldä. Tei tüüd üü läbi. Hummogu päävänõsõngu aigo sai sannast vällä ja imä vahtsõst keresse ala tulõ tetä.

Peräh kõnõldi ka mi sannast küläjuttõ: «Näet, Kustal sattõ tsilk rasva keresse pääle – palli är liha ja sann, a Jõksil sattõ kints lihha keresse pääle, juhto-s midägi – keres läts’ õnnõ lakja!»

Mi külä 21st suidsosannast om käümiskõlbligust jäänü õnnõ neli (üts om mu uma). Ja esiki nuu neli ei suitsa kõrraga ei jõulopuulpääväl, ei vana-aasta ega jaanipäävä puulpääväl...

Jõksi Ado

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.05.10, 11:41
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Savvusann
[www.umaleht.ee]

Tulõva savvusanna-raamat ja -päiv

Üts kimmäs asi, midä vana Võromaa savvusannu alalõhoitmisõ hääs tetäs, om savvusanna-pildiraamat.

«Sannaraamatut tulõ kõgõpäält aasta otsa ette valmista,» selet’ ettevõtmisõ vidäjä Margna Epp. Täl om joba kokko kor’at teedüst inämb ku 200 savvusanna kotsilõ. Üten fotograaf Kalve Toomassõga käve tä aastil 2004–2006 sannu mõõtman ja pildistämän. Raamadu jaos valitas vällä 20–30 huvitavambat. «Viil om mano vaia kirota jutt, panda mano perimüst,» seletäs Margna Epp.

Raamat tulõ põhilidsõlt võrokiilne, eesti, soomõ ja inglüsekiilse kokkovõttõga värviline album – seod pidänü saama ka vällämaa küläliisile kinki.

Kuis viil savvusannu hoita ja kuis vana Võromaa savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saia, tuust kõnõldi 6. lehekuul võrokõisi tsõõriklavva takan Rõugõ kihlkunna Tilgu külä Sepä talon.

Tsihis om saia savvusann sinnä nimekirja, kon omma nuu as’a, minkalõ om kipõt kaitsmist vaia. Noorõmba inemise ei tiiä jo savvusannast pall’ond ja sannu esi tükütas kah tuuperäst maaha lahkma.

Joba om naatu savvusanna kotsilõ tiidmisi kogoma, a plaan om tuu tüü mano haarda ka Tarto ülikooli etnoloogia-oppusõ tudõngi.

Sügüse plaanitas tetä savvusannapäiv: inemise saanu teedä sannakombist ja ka esi sannan kävvü. Turismitegijä Veeroja Eda vidä iist savvusanna-kodolehe tegemist.


Harju Ülle

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.05.10, 11:42
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Savvusann
[www.vorumaateataja.ee]


Suitsusauna peab austama


Ivi Kaarna

Saunaga sama katuse all asus ka sepikoda
Foto: Joosep Aader
SAUN • Rõuges Nogo külas on veel mitmeid üle-eelmisest sajandist ehitisi, kuigi uued hooned tungivad peale. Külarahvas on edumeelne, aga see ei tähenda, et nad ei hinda vanu ehitisi ja tüüpilist vana ehitusarhitektuuri. Kui fotograafiga Soka tallu sõitsime, nägime tee ääres palkehitist, millest valmib ilmselt ait. Seda restaureeritakse sellises stiilis, nagu olid sajandite tagused Rõuge kihelkonna palkmajad.

Soka talus, mille perenaine on Ester Sokk, leidsime aga eriliselt huvitava vana suitsusauna. Selle seina on raiutud valmimise kuupäev – 1. august 1889. Ka talu laut on pärit umbes samast ajast, ehkki valminud pisut varem, 1874. aastal.

Vana elumaja pole enam ammu ja uuel majalgi on juba aastaid turjal. See ehitati 80 aastat tagasi. Ester Sokk ütles, et talukoha ostsid kunagi tema esivanemad Thalbergid, kes kolisid Nogole üle 200 aasta tagasi.

Soka talu saun on eriline selle poolest, et sauna ees sama katuse all asub maakividest väike ruum, mis võis ennemuistsel ajal sepikoda olla. Kunagi on see ka põlenud, kuid ilmselt jõuti tuli õigel ajal kustutada. Kannatada said vaid katuseroovikud, mis praegugi pealt kergelt söestunud. Sepikojal on muldpõrand. Selle pliidil aetakse suures katlas saunavett kuumaks.

Suviti tuleb külm vesi mööda torusid sauna, talvel aga käib kõik nagu vanasti ja külm vesi tuuakse pangedega kaevust.

Ester Sokk kütab sauna igal laupäeval, teisiti pole mõeldav. Teistel päevadel Lõuna-Eestis sauna tavaliselt ei köetudki. Erand tehti vaid haigetele. Juba Fr. R. Kreutzwald kirjutas 1854. aastal, et vihtlemiseks köeti sauna laupäeval, haigete ravimiseks aga neljapäeval.

Talvel kulub perenaisel sauna tegemisele terve päev. Sauna kütab ta poikvel uksega. Kui lõpuks söed ahjus kokku kukkunud ja juba tuhmumas ning kuumus käes, laseb lõplikult suitsu saunaruumist välja ja sopsab kerisele vett, et ka ving kaoks. Eriti hea ja vinguvaba sauna saab kase- või lepapuudega kütmisel. Võrumaal arvatakse veel, et sauna jaoks parim on õunapuu, kõige halvemad selleks otstarbeks aga pihlakas, pärn ja haab.

Kagu-eestlased austavad sauna. Tegu olevat lausa saunakultusega. Küllap see nii on, miks muidu asuvad siinkandis Eestimaa kõige vanemad saunad. Nii seisab Soka talu saungi vanade saunade auväärses reas. Saun on palju näinud, kuigi „silmaks” on sellel üksainus tibatilluke ruudukujuline aken, millest hoovab mõnusalt suitsulõhnalisse saunaruumi nõrka valgust. Ent saunas ei käidudki pimedaga, sest vanarahva jutu järgi pidi siis vesi vereks muutuma. Rõuges hirmutati hiliseid saunalisi vanapaganaga.

Suitsusaunas peab oskama vihelda ja pesta. Ester Sokk meenutas, kuidas nad oma sauna 100. sünnipäeva pidasid. „Sugulased tulid kokku ja pidu oli nagu ikka söökide-jookide ja tordiga. Lõpuks mindi ka sauna. Veidi „vindised” mehed korraldasid omale tõelise ihuharimise. Pesid ja vihtusid kaua, aga kui saunast välja tulid, nägid välja kui nõgikikkad.

Isegi puhtaid rõivaid ei saanud selga panna. Suitsusaunas peab oskama käia, seinu ei tohi puudutada ja pesijaid peab korraga olema pigem vähe kui palju. Napsuse peaga võib aga suitsusaunas pigem mustemaks kui puhtamaks saada,” jutustas ta. Rõuges öeldi veel, et vanal kuul on saunaleilis rohud, uuel kuul haigused.

Soka talu suitsusaun pakub saunateenust juba üle 120 aasta ja näib, et „vanakesel” jõudu jätkub. Kuidas teisiti, sest saun on ju au sees.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
30.05.10, 12:32
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Savvusann
[www.vorumaateataja.ee]

Saun on paksu metsa sees, rebane istub katusel


Ivi Kaarna


SAUN • Rõuge mäest üles, kirikust mööda, ja jõuabki sinna, kus tee hargneb kolmeks. Teeharu kõrval peaaegu metsa peitununa seisab ilus ristpalkidest suitsusaun. Rebast katusel küll pole, see võibki nii juhtuda ainult laulus, kuid neid kavalpäid on sageli sauna varjus hiilimas nähtud. Põhjust selleks on küllaga, sest üle tee asuvas saunaomaniku hoovis patseerivad haned. Perenaine Tuuli Piir ütles, et ühe hane viisid rebased ära, küllap said meki suhu ja nüüd passivadki.

Seda sauna seal teeristis kutsuvad kohalikud Tamula saunaks. Kunagi oli sauna omanik Tuuli Piiri isa Osvald Tamula. Tema hoolitses sauna eest. 1970. aastatel tõstis ta sauna üles ja tegi sellele uue vundamendi. Vana oli nii läbi, et niiskus hakkas alumisi palke sööma. Saun on ehitatud umbes 1890. aasta keskpaiku. Nagu enamikes Kagu-Eesti saunades on selleski väike eesruum ja pesemisruum, keris ukse kõrval ja lava tagaseinas. Saunaahi oli hiigelsuur, sinna mahtusid 1,5 meetri pikkused puud. Sauna kütmine oli vaat et terve päeva töö. Sauna köeti laupäeviti ja naabri perega vaheldumisi. Kes sauna küttis, see sai kõige enne sauna minna. Pärast mehi käisid saunas naised. Vesi toodi üle tee asuva talumaja õuest.

Miks talu saun asub üle sõidutee, ei osanud Tuuli Piir täpselt öelda, aga arvas, et kuna saunad ehitati elumajast kaugemale, siis ilmselt ei jätkunud ka nende saunale majapoolses teeservas vajalikku maad. Tol ajal polnud ju mingit autoteed, vaid lihtsalt hobusetee, mis Osvald Tamula maa-alalt läbi läks. Seda teed pidi sõideti Tautsale, Kasaritsa, Nogopallu, käidi surnuaial ja kirikus, Ala-Rõuges poes ja meiereis. Niisuguseid läbi-õue-teid oli paljudes külades ja keegi ei pannud silti üles, et tegemist oleks eravaldusega. Nii ei häirinud ka Tamula peret, et saun oli üle tee.

Kuna Tamula sauna uks oli enamasti lahti, siis läksid teelised sinna suure vihma eest pakku. Tuuli Piir ütles, et saun on nüüdki lahti ja kui kallab nagu oavarrest, siis varjuvad lähedal bussipeatuses ootavad inimesed vanasse sauna. On Rõuges mõni suurem üritus, kostab saunastki jutujoru. Need on külamehed, kes seal kesvamärjukest joovad ja jalgu puhkavad, et lõpuks teeristis igaüks oma rada minna.

Tamula sauna vaimud

Kuna Tamula saun asub teede lahknemise kohal, siis pole mõni ime, kui mõnikord kuuldi saunas südaöösel krõbinat ja oli näha liikumist. Arvatakse ju, et kus teed hargnevad, seal saavad kokku vaimud või paharetid või ilmub vahetevahel Vanapagan ise. Kuid mitte ainult erilises kohas seisva sauna puhul, vaid üldse püüti saunadest pahasid vaime eemal hoida. Kagu-Eestis pidi saunast tulija enne puhta särgi selga tõmbamist risti ette lööma. Viimased saunast tulijad pidid saunaviha ja toobritäie vett lavale jätma, sest vaenelaps olevat tulnud pärast kõiki teisi sauna ja see juhtunud alati südaöösel. Veel arvati, et vihta ja vett läheb taevaisal vaja või vaimudel. Mõnes kohas pidi saunast väljuja leili viskama. Vanadel inimestel lasti kauem saunas olla, noored tüdrukud aga pidid (näiteks Urvaste kandis) nii ruttu saunas käidud saama, kui kaua harakas aiateibas istub.

Vanatüdrukud pidid saunas kõvasti vihtuma, et omale mees leida, litsid jälle sellepärast, et ausaks naiseks saada, küla õelad mutid aga selleks, et lahkeks muutuda. Elu, muidugi, näitas, et ei kuumus ega hea viht muutnud inimest teistsuguseks. Küll aga teadsid meie vaarisad ja -emad, et saunast on abi paljude tervisehädade puhul.

Tamula sauna vaimudega oli tegelikult hoopis teine lugu. Seal kuuldus pärast pererahva saunas käimist sosistamist ja kihinat-kahinat sellepärast, et lähedal asuvast Tautsa külast käis üks paarike õhtul pimedas soojas saunas teineteist rõõmustamas. Nüüd on asjaosalised surnud, aga lugu neist liigub endistviisi rahva suus.

Enamasti seostuvad vanade suitsusaunadega ilusad mälestused: suitsulõhn, kuumus, pesemine tattnina valgel, aknalauale sulanud küünlajupp või kuum suus sulav suitsupekk, mis kohe saunasuitsust toodud …

Tautsa küla tüdrukud Merike, Külli ja Linda, kes kõik nüüd on juba vanaemad, mäletavad 1956. aastat hirmuga. Nad tulid Rõuge koolist ja olid teel kodu poole, kui nägid enda taga Vene tanki. Tüdrukud jooksid sauna taha peitu. Ka sõdurid olid lapsi näinud ja ilmselt otsustasid pisut nalja teha. Tank jäi sauna juures seisma ja suunas oma toru otse laste peidukoha poole. Hirmutav tankitoru liikus üle katuse ühele ja teisele poole. Tüdrukutel jäi hing rinnus kinni. Alles tanki taga sõitnud kirikuõpetaja päästis lapsed hirmu küüsist ja sõidutas külla. Raudmasin liikus edasi. Ta oli ilmselt tulnud Vana-Nursi sõjaväebaasist ja teel manöövritele.

Sõjast oli möödas napilt 10 aastat, kuid sellest räägiti kodudes ikka veel ning sõjajutte kuulnud tüdrukutele oli tank sõja kehastus, mis tekitas õudu.

Piiri pere on mõelnud sauna ära üle tee, elumaja juurde tuua. Nii on praegu saunast keris ja lava välja lõhutud ning saun ootab lahtivõtmist. Kiiret sellega pole, sest hoonel on korralik katus ja palgidki terved. Kui saabub aeg, rändab üle 100 aasta oma kohal seisnud Tamula saun üle tee, ja mine tea, kaua talle veel on aastaid antud pererahvast teenida.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
28.06.10, 13:22
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Savvusann
[www.dailymail.co.uk]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
02.03.11, 10:25
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:1966
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Savvusann
[www.eestiloodus.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
15.06.12, 13:14

Vabandust, kuid ainult registeeritud kasutajad saavad postitada teateid sellesse foorumi.