Pandivere paeriigis võeti kasutusele meeneraha paero, mis tähendab, et Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus (PAIK) andis Paero Pajale volitused paero emiteerimiseks.

Stabiilsuse saavutamiseks on paero kurss väga kindel ja seotud Emumäe kõrgusega.

"Paero võrdub 166 Eesti krooniga, ja kui kellelgi õnnestub Emumäe kõrgust muuta, muutub ka vahetuskurss vastavalt," rääkis PAIKi juhataja Aivar Niinemägi.

Ta selgitas, et raha nimetus tuleneb sõnast "paas" ja nimest Baer, viimane on meie piirkonnast pärit persoon rahatähel.

Paero on valmistatud ringpaest, mis pärineb Pandivere piirkonnast. Paero sümbol kujutab stiliseeritud rõngaspaasi, meenutades veidi p-tähte.

Kaks paralleelset kriipsu tähistavad paekihti, püstine kõverjoon tähistab meie arvukaid jõgesid, järvi ja nende läheduses kulgevaid matkaradu.

Paero tagaküljel on aastaarv 2009 ja Eesti kaart koos Pandivere kontuuriga.

Aivar Niinemägi lisas, et meeneraha on pakitud naturaalsest materjalist kotti, kusjuures materjal peab meenutama Tabelinuse-aegset materjali.

Seotava nööri pikkus on 156 mm, mis viitab Kellavere mäe kõrgusele, koti laius 146 mm viitab Ebavere mäe kõrgusele ja koti kõrgus 21 cm on seotud Porkuni paemuuseumi kõrguse ning Emumäe torni kõrgusega.

Paerosid meisterdab kohalik ettevõte Paeroos, paeraha on mõeldud käiberahaks Pandivere paeriigi turismiüritustel.


[www.virumaateataja.ee]

[teenus.regio.ee]

[www.pandivere.eu]

ei tia küll, mis PandiVere muaRotid nenne kuertega tegivad, aga ku teil omal mõni niisukeine küini valvab, sis andke aga tiada:
[sites.google.com]

Hülgekoer
Tekst koostas: Annika Michelson
Vanasti olid hülgeküttimise jaoks spetsiaalsed hülgekoerad. Viimased on leitud Seiskarin saarel, aga neid tunti nii Soome rannikul kui ka Soome lahe saartel. Soomlased kirjutavad, et sellised koerad olid ilmselt ka Eesti rannikul ja võimalik, et ka Eesti saartel. Ruhnu saarel oli veel 10 aastat tagasi selline koer.

Ruhnu.ee Pilt 1.
Ruhnu.ee Pilt 2.
Ruhnu.ee Pilt 3.

Hülgekoeri olid kahte erinevat liiki:

1. Soome lahes valdavalt tumedad / mustad valgete laikudega, pigem lühikarvalised koerad. (Laika moodi). Nad ei haukunud. Nad näitasid jahimeestele jääs kohti, kus olid hüljeste hingamisaugud.
2. Läänerannikul ja Soome läänesaarestikus heledamad või valged koerad, nad haukusid. (Arvatavasti laplaste koerad kuna laplased käisid ka hülgeid küttimas Soome läänerannikul).
(Allikas: Rosenqvist, Juha: Hyljenkoira - Suomen alkuperäisin koira. Hyljekoira Suomen rannikkoalueiden pyyntikulttuurissa)

Sirelius U.T 1919. kirjutab veel raamatus "Suomen kansanomaista kulttuuria", et hülgekoerad Põhja lahes (ehk Bottnia lahes) olid valge karvaga. Samas raamatus on vana pilt Suursaarest (Hogland) kus on pealt näha mustvalge koer.

Sirelius. U.T. 1919. Suomen kansanomaista kulttuuria. Suursaarel.

Kui Virumaa rannikul veel elab sellised koeri ja inimised teavad, et koer põlvneb hülgeküttimiskoerast, siis andke teada: annika.michelson[at]gmail.com

Soome Seiskarinkoeraühing.
[www.seiskarinkoirakerho.fi]

Vaata pilte (www.seiskarinkoirakerho.fi)

Soome Seiskarinkoer pole tunnustatud tõuna ega põlise koerana, ühingu eesmärk on saada koer tunnustatud põlise koerana.

"On teada, et püügil kasutati ka erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid olid rannarootslased Ruhnus, vähem ka Vormsil ja Põhjarannikul. Eestlased küttisid hülgeid Kihnus ja Soome lahe rannikul." ERM Hülgepüük

Pilt: Tanja Konttinen



Pilt: Tanja Konttinen

Pilt: Tanja Konttinen.

Pilt: Tanja Konttinen

Hüljete püük on keelatud. Sellega koos sureb samuti välja põlise hülgekoera oskused. Kütmise asemel võiks koera tänapäeval kasutada hülgede looduspildistamiseks. Hea abikoeraga ja kannatusega õnnestub ehk ilusa pildi saamine.