Autor
Sõnum
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2749
:: Tsiteeri ::
Teema: Leegajus
Ilmunud helisalvestised:

1974 - "Rahvamuusikaansambel Leegajus" - LP Melodija

http://www.ledzeppelin.ee/products/3a1196da.jpg

http://www.ledzeppelin.ee/products/48dd8d23.jpg

1.külg
Eesti rahvalaulud
01.Leegajus - Etse laulge, laisa neiu (Otepää)
02.Leegajus - Kiigelaul (Jõelähtme)
03.Leegajus - Must naine (Muhu)

Eeslauljad: Ain Sarv (1, 3)
L. Hansar ja Lauri (2)

2.külg
Eesti rahvalaulud
04.Leegajus - Me oleme kolmekesi sõsare (Karksi)
05.Leegajus - Vendade kiituslaul (Setu)
06.Leegajus - Veere, veere, päevakene (Kodavere)

Eeslauljad: M. Tomson (4), I. Tõnurist (5), K. Lainemaa (6)
Killõ: J. Sarv (5)

Helire˛issöör E. Tomson
Heliinsener T. Korbe

Juhatav tekst:

1970. aasta rahvatantsupeol kohtus rühm rahvamuusikaentusiate, kelle algatusel asustati ansambel "Leegajus" eheda rahvalaulu ja rahvapillimuusika propageerimiseks. Ansambli esmakordne esinemine toimus sama aasta detsembris. Ligi nelja aastase tegevusaja jooksul on õpitud üle 150 laulu ja pilliloo. palju kasu on olnud kohtumistest rahvalaulikutega Kihnust ja Tõstamaalt, Matsalust ja Karksist, Setumaalt ja Kuusalu rannast.
Laulude ettekandmisel püüab ansambel säilitada kohalikke esitamistavasid, stiililisi iseärasusi ja murdekeelt. See nõuab põhjalikku tööd muuseumifondides. Kasulikud on olnud ka rahvakultuuri uurivate teadlaste ja muusikute nõuanded.
Sellel plaadil kuuleme regilaule rahvamuusika vanemast varamust. Regilaulu iseloomulikud looned on algriim, eeslaulja ja koori vaheldumine, meloodia väike ulatus. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne. Lihtsamat burdoonkahehäälsust, kus alumine hääl torupillibassina ühel noodil püsib, esineb Võrtsjärve lähemas ümbruses ("Etse laulge laisa neiu"). Omaette stiiliks on kujunenud setu mitmehäälsus ("Vendade kiituslaul"). Eeslauljale vastab koor, mida juhib kõrgem hääl "killõ". Meestelaul on üldse hoogsam ja bravuursem, Lääne-Eesti saartel tihti kergelt punkteeritud rütmiga ("Must naine"). Naiste laulud on lüürilisema ja voolavama stiiliga ("Veere, veere, päevakene", "Me oleme kolmeksi sõsare"). Omapärased keerutustega kiigetonid olid levinud põhjarannikul (Jõelähtme kiigelaul).
Ansamblis "Leegajus" on ligi kakskümmend liiget. Käesoleval plaadil laulavad Liljan Hansar, Katrin Lainemaa, Leida Laur, Vaike Sarv, Merike Tomson, Toivo Luhats, Ain Sarv, Jaan Sarv, Toivo Tubli ja Igor Tõnurist

Jaan Sarv

1975 - "Eesti rahvalaule ja pillilugusid" LP Melodija

http://www.ledzeppelin.ee/products/3c7e40b.jpg

http://www.ledzeppelin.ee/products/14faf22.jpg

01.Kui mina hakkan laulemaie (Kuusalu)
02.Räditants (Kuusalu)
03.Kuule, kulla kodoimö (Urvaste)
04.Lõikuselaul (Kuusalu)
05.Kirbuga kirikusse (Kuusalu)
06.Pruudivaltser (Karuse)
07.Kiigelaul (Kuusalu)
08.Taagepera polka (Räpina)
09.Aiamäng (Kuusalu)
10.Vana Paabo polka (Räpina)

Eeslauljad L. Hansar (1, 4, 7); V. Aasamäe (3, 7); A. Sarv (5)
Pillirühm (2, 6, 10); I. Tõnurist ja A. Sarv (8)
Naiste laulurühm (3, 4, 9); meeste laulurühm (5)

11.Meeste peolaul (Setu)
12.Kul´atamise laul (Setu)
13.Tantsulugu (Iisaku)
14.Pasunalugu
15.Laisad karjasaatjad (Setu)
16.Roopillilugu (Setu)
17.Karjaselaul (Setu)
18.Pasunalugu (Rõuge)
19.Tutu-lutu, aja sarve! (Sangaste)
20.Kubjas ja teomees (Võnnu)
21.Torupillivalss (Kuusalu)
22.Polka (Viru-Nigula)

Eeslauljad: I. Tõnurist (11, 20); A. Verevmägi (12); A. Sepamägi (15)
Killõ: J.Sarv (11); A. Täht (12, 15)
Pillirühm (13, 21, 22)
Meeste laulurühm (11, 20)
Setu laulurühm (12, 15)
Instrumentaalsolistid: R. Mägi (14, 18); J. Sarv (16)
Vokaalsolistid: Õ. Sarv (17); L.Lauri (19)

Juhatav tekst:

Rahvamuusika on väärtuslik kultuuripärand, mis suulise traditsiooni katkemisega on kahjuks unustusehõlma vajumas või hoopis unustatud. Tänapäevase mõttelaadiga inimestel on küllalt raske arhailise rahvamuusika kunstiväärtusi tunnetada.
Ansambli "Leegajus" eesmärk on taasavastada eesti rahvaloomingu rikkusi, teha nad mõistetavaks tänapäeva inimestele, võidelda rahvamuusika pealiskaudse stiliseerimise vastu, taastada rahvamuusika ehtsat kõla, traditsioonilisi laulu- ja mänguvõtteid ning esitamistavasid.
Käesolev heliplaat annab põgusa ülevaate ansambli viie aasta tööst eesti rahvamuusika tundmaõppimisel. Esitatud regivärsilised rahvalaulud on enamasti lauldud traditsioonilises maneeris eeslauja ja ühehäälse koori (12, 15). Kuuleme ka vähetuntud lõunaeesti burdoon-kahehäälsust (3). Ainulaadne on Kuusalu rannast pärinev modulatsiooniga kiigeviis (7). Niisuguse laulmise kohta on seni tehtud vaid üks ülestähendus. Omapärane on vahelehõige ja kasvava pingega "Kubjas ja teomees (20). Meestelaulu iseloomustab üldiselt jõulisus ja bravuursus (5); Setus sageli ka aeglane pidulikkus (11). Karjaselaulud on enamasti lüürilised ja nukrad (17), mõnikord võib neis aga kuulda karjapasuna rõõmsat lutumist (19).
Eesti rahvapillimuusika arhailisematest kihtidest on tehtud vähe ülestähendusi. Mitmed vanad pillid (karjasepasun, roopill) ja nende viisid säilisid kauem karjaste repertuaaris (14, 16, 18). Uued muusikariistad (viiul, uuem kannel, lõõtspill) tõid kaasa ka uue muusikastiili. Varasemad rahvapärased ansamblid koosnesid torupillist ja viiulist. Harva lisati ka parmupill (2). Vahel imiteeriti torupillimängu ka viiulitega (21). 19.sajandil sai eriti populaarseks kannelde (8) või kandle ja viiuli (10) koosmäng. Plaadil on ka üks Kirde-Eesti venelaste kandlelugu (13). Põ.spill, luuavars, jauram ja teised rütmipillid kuulusid enamasti pulma või simmani naljaorkestrisse, kus nendega taotleti peale rütmi markeerimise ka koomilisuse efekti (6, 22)

I. Tõnurist, J. Sarv

1977 - "SIMMANILOOD" LP Melodija

http://www.ledzeppelin.ee/products/78ef13b4.jpg

http://www.ledzeppelin.ee/products/ce40f2a.jpg


1. Vändra valss
2. Kahe duuri polka
3. Polka "Piira Peeter"
4. Vahetusega reinlender
5. Valss "Õrn kevade"

Juhatav tekst:

Külanoorte endisaegsed tantsupeod või nn. simmanid polegi teab kui kauge minevik. Veel mõnikümmend aastat tagasi olid simmanid eesti külas üsnagi tavaliseks noorte lõbutsemisvormiks. Simmanitel tantsiti nii vanu rahvapärimuslikke kui ka uuemaid seltskondlikke tantse, tehti laulumänge ja õpiti uhiuusi moetantse. Eriti populaarsed olid sajandivahetusel polka, valss, reinlender, kohati labajalg ja muudki tantsud. Sel ajal kujunes põhijoontes välja see omapärane instrumentaalmuusika stiil, mida me nimetame tänapäeva külamuusikaks ja milles on segunenud nii traditsioonilise eesti rahvamuusika, kui ka rahvusvahelise päritoluga muusika elemente.
Viimastel aastatel on huvi vana tantsumuusika vastu järsullt tõusnud, mida tõendab arvukate külakapellide ja vanatantsumuusika orkestrite tegevus.
Käesolev heliplaat pakub rahvapärases mängulaadis omamoodi tarbemuusikat - on ju valss ja polka tänapäevalgi au sees.
Sajandivahetusel kõlasid külavahesimmanitel enamasti lõõtspill, kannel /simmel/ ja viiul. Lõõtspille oli tollal vähe, mistõttu sageli tuli läbi ajada ainult omatehtud kandle või viiuliga. Eriti armastatud oli viiuli ja kandle koosmäng. Viiul mängis viisi ja kannel seadet. Kannel andis kogu ansamblile meeldiva mahlaka kõla, mille ilu külapillimehed hindasid väga. Põlva kandis öeldi, et "kannõl ja kintspill /viiul/ kokku oll hää mängo riist, ja kui sinnä mano viil taktiraud /st. triangel/ tililisi, noh, siis jalad tuld tuisasiva!". Veel võis kaasa lüüa väikest trummi /"Piira Peeter"/, vibukujulist jauramit ehk umbat ("Kahe duuri polka"), mille kohta vana saarlane korra öelnud, et "umba pole pill, kits pole elajas, eesel pole obu, aga kõik ajavad oma asja äe kui käde võetakse ja mees järgnes on".

Igor Tõnurist

Simmanilugudest ilmus ka ETV-s vändatud film. Seda võib raamatukogudes veel olla.
Teisi plaate leiab samuti raamatukogudest või siis peab minu käest nuiama digiteeringut.

Leegajuse lugusid on veel mitmel pool folkloorikogumitel.

Ansambklit tutvustavat teksti oskab aga siin mõni mees paremini kirjeldada...

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
10.01.06, 15:04
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Leegajus
Ma leidsin ühe Leegajuse plaadi enda (vinüüli)varnast kah. Omal ajal esivanemad asjalikke plaate ka muretsenud(y)
08.10.06, 19:29
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2749
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Leegajus
Vanast "Kultuur ja Elu'st" jällegi lahe artikkel Leegajusest. 1973 Aprill.




http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/kjae/leegajus_1.jpg
http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/kjae/leegajus_2.jpg


http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/kjae/leegajus1.jpg
http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/kjae/leegajus2.jpg
http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/kjae/leegajus3.jpg
http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/kjae/leegajus4.jpg
http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/kjae/leegajus5.jpg

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
12.01.08, 17:54
Timo Kalmu









Sõnumeid:1328
:: Tsiteeri ::
Teema: mitte tähenärimise pärast, aga mõnda ehk eksitab
Igot Tõnurist'i asemel peaks vist olema Igor Tõnurist
13.02.08, 10:56
Timo Kalmu









Sõnumeid:1328
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Leegajus
Eesti klassikaplaat. Leegajus. Eesti rahvalaulud
[klassikaraadio.err.ee]
24.01.20, 23:09
Timo Kalmu









Sõnumeid:1328
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Leegajus
Krista SildojaRahva- ja pärimusmuusika õpetajad
1h ·
Eilne jaanuaripäev viis endaga kaasa kalli Igor Tõnuristi (11. veebruar 1947 Keila – 8. jaanuar 2021 Tallinn). Äraütlemata kurb on...

[scontent-hel3-1.xx.fbcdn.net]
09.01.21, 15:45
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 **      **  ********  **    **  ********   **     ** 
 **  **  **  **    **  **   **   **     **  **     ** 
 **  **  **      **    **  **    **     **  **     ** 
 **  **  **     **     *****     ********   **     ** 
 **  **  **    **      **  **    **     **  **     ** 
 **  **  **    **      **   **   **     **  **     ** 
  ***  ***     **      **    **  ********    *******