www.leigarid.ee
Tutvustus:
Rahvakunstiansambel Leigarid asutati 14. märtsil 1969.a. Ansambli asutamisel oli kindel eesmärk - tutvustada Eesti Riiklikku Vabaõhumuuseumi külastavatele turistidele eesti rahvatantsu ja -muusikat.
23 aastat tegutsesid Leigarid Tallinna Lauluväljakul asunud Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni kollektiivina. Koos Eesti taasiseseisvumisega said iseseisvaks ka Leigarid. Rahvakunstiansambli liikmetest moodustatud mittetulundusühing Rahvakunstiselts Leigarid registreeriti Tallinna Linnavalitsuses 1992. aasta maikuus.
Helisalvestised:
1974 Melodija LP "Rahvakunstiansambel "Leigarid""
1.külg
Eesti rahvalaulud
1.Jaanilaul (eeslaulja Hilli Õunap)
2.Kulla põlemine (eeslaulja Paavo Saare)
3.Noorik lahkub isakodust (Tiiu Einlo, Malve Laupa)
2.külg
Eesti rahvatantsud
4.Räditants
5.Leika-Aadu Liisu
6.Reinlender
7.Ai kipsudi
8.Polka
Helire˛issöör E. Tompson
Heliinsener T. Korbe
Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni rahvakunstiansambel "Leigarid" on asutatud 14. III 1969. a. Ansambel on võtnud endale ülesande näidata ja elustada eesti rahvaloomingut: unustusse vajunud tantse, laule, mänge, ringmänge, lauamänge, pillilugusid. Püüame laulda, mängida ja tantsida nii nagu tegid seda meie vanaemad ja vanaisad oma noorusajal.
Ansambli juht Kristjan Torop. Laulurühma juht Malve Laupa. Pillimeeste juht Jaan Sommer.
Laulavad: Tiiu Heinlo, Ebba Kenk, Malve Laupa, Sirje Urb, Hilli Õunap, Jüri Gorelov, Raimo Jäär, Villu Jürismaa, Karl Kullerkupp, Riho Pilvik, Tõnu Ruus, Paavo Saare, Uno Sinilind, Raimond Taras, Kristjan Torop.
Pilli mängivad: Endel Koitlepp (viiul, vilepill, parmupill), Viive Soodla (viiul), Alfred Nurmik (torupill, kannel), Hermann Piiper (kannel), Richard Reino (lõõtspill), Veljo Loos (kontrabass), Raimond Taras (jauram), Kristjan Torop (pingipill).
K. Torop
1989 Melodija LP "Leigarid"
1.külg
01.Hopser - 1.25
02.Reilender - 1.10
03.Olin mina noor ja ullikene (Karksi; eeslaulja Neeme Otstavel)- 0.54
04.Krakovjakk - 1.04
05.Torupillivalss - 1.12
06.Oh ütle, nägus neiukenne (Kaarma) - 2.30
07.Tuustepp - 1.00
08.Vengerka - 1.47
09.Piusa jõe kaldal (Setu) - 1.35
10.Padespaan - 1.51
11.Papiljonipolka - 0.54
12.Labajalavalss - 1.06
2.külg
13.Leigarimäng (Risti) - 1.12
14.Oiga ja Vasempa - 1.07
15.Räditants - 1.37
16.Las mina laulan (Jõhvi; eeslaulja Tiiu Türnpuu) - 4.38
17.Ingliska - 1.30
18.Pill ei toida peret (Kadrina; eeslaulja Urmas Soosalu) - 2.12
19.Pikk ingliska - 2.01
20.Nüüd pole suu sulgejat (Audru; eeslaulja Anneli Kont) - 0.55
21.Targa rehealune - 2.04
22.Labajalavalts - 0.51
23.Palju sünu (Hargla; eeslaulja Celia Roose) - 1.12
Helire˛issöör P. Kuulberg
Toimetaja M. Maripuu
Kujundus T. Soo
Foto T. Koha
Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni rahvakunstiansambel "Leigarid"
Asutatud 14.märtsil 1969
Ansambli juht Kalev Järvela, assisstent Kristjan Torop
Pillimeeste juht Jaan Sommer
Laulurühma juhid Anneli Kont ja Celia Roose
Pilli mängivad:
Elina Aasa (viiul),
Eenos Altmaa (viiul),
Eiki Enno (klarnet),
Anneli Kont (viiul, akordkannel),
Hindrek Kukk (kontrabass),
Neeme Otstavel (jauram),
Celia Roose (torupill, akordkannel),
Jaan Sommer (akordion),
Toomas Torop (viiul),
Kaido Välja (viiul)
Laulavad:
Lembe Kodres, Anneli Kont, Neeme Otstavel, Celia Roose, Urmas Soosalu ,Raul Talmar, Jaan Thalfeldt, Ede-Mall Tumm, Tiiu Türnpuu, Sirje Voitka
Ansambel "Leigarid" on järjepidevalt folkloori harrastavatest rühmadest üks vanemaid ja suuremaid Eestis. Kogu oma 20-aastase tegevusaja jooksul on õpitud ja esitatud eesti rahvalaule, rahvatantse ja pillilugusid eeskätt Tallinna Vabaõhumuuseumis, aga ka paljudes kohtades Eestis ja mujal.
Selle heliplaadi kummalgi küljel leidub väike valik tantsulugusid ja laule, mis eri aegadel on Eestis populaarsed olnud.
Esimesel küljel mängitakse ja lauldakse käesoleva sajandi I poolel tuntud tantsutükke ja ringmängulaule. Mõned siia mahtunud tantsudest on aastakümneid olnud eestlaste armastatud seltskonnatantsud (reinlender, krakovjakk, padespaan, papiljonipolka), mõned taas olnud lühemaealised, kuid samuti üle maa tuntud (hopser, tuustepp, vengerka).
Teisel küljel tutvustatakse eestlaste vanemat seltskonnatantsuvara ja regilaule. Tantsud on pärit möödunud sajandist ja üles kirjutatud peamiselt Põhja-Eesti rannikult. Regilaulud aga on tunduvalt vanemad.
Kristjan Torop
(Plaate saab raamatukogudest või siis minu käest nuiates jällegi digiteeringut)
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _